Riik peab tagama võrdsed võimalused inimväärseks eluks

Elukäigu edenedes tuleb silte üha juurde: meist saavad kas vasakukäelised või paremakäelised, blondid või brünetid. Üldjuhul ei tekita selline kirjeldamine kellelegi probleeme. Probleemid algavad seksuaalsuse kirjeldamisega, sest see on midagi võimsat ja salapärast.

Soorollid ning naistele ja meestele seatavad ootused ei ole neutraalsed ega objektiivsed, vaid ajaloo käigus välja kujunenud ja pidevalt kujunemas. Patriarhaalne ühiskond peab normiks naise-mehe intiimsuhet ning selles suhtes on mehel liidri/dominandi/võimu positsioon. Selle vastandit nähakse homoseksuaalsuses. Kuna aga soosüsteemile on omased võimusuhted, siis tavaliselt mittenormatiivset seksuaalsust häbimärgistatakse.

Ajalooliselt pole see alati nii olnud. Tavaliselt seostatakse homoseksuaalsust Vana Kreeka ja Rooma impeeriumi seksuaalsete liialdustega. Vähem teatakse aga, et homoseksuaalseid suhteid aktsepteeriti ja peeti tavaliseks ka varase keskaja Euroopas. Homoseksuaalsust, nagu ka muud mittenormatiivsust hakati taunima ja taga kiusama alles 14. sajandi algupoolel ning võitlus õiguse pärast elada oma elu nii, et kõik oleksid õnnelikud, kestab maailmas senini.

Eestis dekriminaliseeriti meestevaheline homoseksuaalne akt (naistevahelist homoseksuaalsust ei peetud ka Nõukogude korra ajal kuritegelikuks) Eesti Vabariigi taasiseseisvudes. Kuigi riiklikul tasemel ei nähta homoseksuaalsuses enam kuritööd, haigust ega pattu, on senini probleeme hinnangutega, mida ühiskond homoseksuaalsetele inimestele ja nende õigustele annab. Nii näiteks selgub Eesti inimarengu aruandest (2009), et 48% vastanuid ei soovi enda naabriks homoseksuaalset inimest. Samuti peavad LGB- ja T-inimesed muretsema oma turvalisuse pärast, sest nii verbaalsed kui ka füüsilised rünnakud ei ole harvad.

Alates 2009. aastast kuulub sotsiaalministeeriumi vastutusalasse võrdse kohtlemise koordineerimine ning uue sihtrühmana on määratletud LGB- ja T-inimesed. Peamiste tegevustena näeme ette teadlikkuse tõstmisega seotud üritusi ja uuringuid, mille eesmärk on ühiskonna tolerantsuse suurendamine LGB- ja T-inimeste suhtes. Eraldi soovime tähelepanu pöörata koostööle gei- ja lesbiorganisatsioonidega ning seeläbi julgustada ka neid oma tegevuses.

Eesti kui väike riik, kes on mures oma jätkusuutlikkuse pärast, ei saa endale lubada, et üht märkimisväärset gruppi koheldaks halvemini. Eesti edu aluseks on tema inimesed, sõltumata nende soost, rahvusest või seksuaalsest orientatsioonist.    

Artikkel põhineb TLÜ RASI soouuringute konverentsi „Mehed, naised ja teised” ettekandel 2. oktoobril 2009