Rahvusteema nüüdistantsu laval

Eri taustaga kunstnikud Renzo van Steenbergen, Alissa Šnaider ja Päär Pärenson uurivad Kanuti gildi saali triibulisel laval Eesti eesti- ja venekeelsete elanike erinevusi. Nad võtavad eri keeled, kultuuritaustad, igapäevatavad ja püüavad luua laval maailma, mis sümboliseeriks nende erinevuste kokkusulamist.

Alissa Šnaiderile on see teema olemuslik ning siin ei ole ruumi kulunud lõimumisjutule või klišeedele. „Kuna see teema on väga pikka aega õhus olnud, siis tahtsin teada, miks,” selgitas ta lavastuse tegemise ajendit. Samal ajal tundub Päär Pärensonile nagu paljudele teistelegi eestlaste ja eestivenelaste suhetest rääkimine katkise plaadina. Siiski pakkus talle huvi, mida sellest teemast veel välja võluda annab ning kas see muudab tema arvamust eestlaste ja venelaste erinevustest.

Kahesaja etnilise grupiga Hollandist pärit Renzo van Steenbergenile oli just üllatav, kuidas kaks rahvusgruppi on endiselt nagu must ja valge poolus ega suuda kooseksisteerimisega hakkama saada. „Ma ei nimetaks seda probleemiks, aga see on kindlasti teema,” tõdes ta.

Lavastuse eeltöö kestis ühek­sa kuud, mil tegijad rääkisid eri taustaga inimestega teismelistest vanuriteni. Van Steen­bergen viis end kurssi Eesti ajalehti lugedes. Ka Šnaider tegi seda ning üllatus, kui erinevat informatsiooni on võimalik saada ühe ja sama ajalehe eestikeelsest ja venekeelsest ver­sioonist. „See on natuke imelik, see info erinevus hoiab meid lahus,” arvas Šnaider.

Uuringute, lavastuse ja selle ettevalmistamise eesmärk on uurida käitumismustreid kultuuride vahel. Kuivõrd kontrollivad meid ühiskonnas ja iga­päevaelus mitteteadlikud eelarvamused.

Rahvus ei loe

Pärenson tõi näite – paludes kirjeldada tüüpilist noort vene meest, tuleb  vastuseks kirjeldus mehest nahktagi ja dressipükstega. „Tahtsime teada, kas inimesed tegelikult ka nii arvavad,” lisas van Steenbergen.

Kuigi lavastuses tegeletakse eri vaatenurkadega, mitte lahenduste leidmisega, usub van Steenbergen, et lahendus tuleb iseenesest. „Taasiseseisvunud Eesti suur mure on pea 300 000 venekeelset elanikku, aga kui kord kolmanda maailma põgenikud siia elama tulevad, siis te enam vene taustaga inimeste pärast ei muretse,” nentis ta kerge irooniaga.

Kuna võtmesõnaks on kommunikatsioon ning isiklikul tasandil see tihtipeale probleemiks ei ole, siis õhutab Šnaider poliitika kõrvelejätmist. Ka Pärenson julgustab üksteist ja omavahelist suhtlust mitte kartma.

Kunstnikena on nad kogenud, kuidas eri maailmanurkade inimesed võivad luua universaalse keele ja maailma, kus rahvused ei loe midagi. „Ja see on lõppude lõpuks ka selle lavastuse peamine mõte,” sõnas Šnaider.

Tantsulavastus

„Tavaj“

Idee, lavastus, esitus: Alissa Šnaider, Päär Pärenson, Renzo van Steenbergen

dramaturgiline abi: Mart Koldits

Kaasprodutsent: Kanuti Gildi saal

Esietendub täna kell 19.30 Kanuti gildi saalis

Etendused 5., 6., 16., 17. novembril