Rahvanäitleja Bauman läbi tütre silmade

Lia Kevvai mälestusteraamat oma isast, kunagi ülipopulaarsest näitlejast Ruts Baumanist elustab tuhmuma kippuva teatrilegendi ning taas saab tajutavaks suure teatrimehe olemus.

Loomulikult pole tütre mälestusteraamat sama hea kui suurmehe autobiograafia, sest suurmehe enda arusaamistel ja seletustel on alati suurem kaal kui kellegi teise omal. Ometi on raamat sügav ja põhjalik, seal ei jää õhku rippuma lahtisi otsi, vastamata küsimusi. Rahuldava vastuse (kui seda üldse saab olla) leiab isegi paljusid omal ajal hämmeldusse viinud Baumani otsus lavast loobuda ja põllutööle minna.

Kevvai võtab isa meenutades appi suure hulga abimaterjali: isa mälestusteraamatu "Minu teekond lavale", Voldemar Panso kirjutised, ajalehelõiked. Baumani tegemisi ja vimkasid iseloomustavad raamatus kunagised Gori karikatuurid. Raamat nagu olekski ühest küljest lähedase inimese isiklikku laadi meenutusteraamat ning teisalt püüdlikult ja justkui kiretult kogutud elulookildude kogu.

Sellises kahe tooli peal istumises peitub teatud oht, ei ole päris selge ja loogiline, mis positsioonilt autor Baumani elulugu pajatab. Tegelikkuses on raamatu kirjutamisel sellest ohust enamasti üle saadud, Kevvai on suutnud ühitada oma isa tütre ja ta eluloouurija rollid.

Raamat on teatud määral pinnapealne ka Baumani tähtsaima loomeperioodi kajastamisel, õige vähe saame aimu, kuidas ta ennesõjaaegses Töölisteatris mängis ja mida laval tegi. Laval on näha vaid üksikuid kilde, mälestusi, mis täiendavad olemasolevaid Baumani käsitlusi. Siiski on raamatus tunda Baumani ja Töölisteatri hõngu, lehekülgedel kerib kunagi armastatud näitleja ja tema teatri müüt. Ja see on peamine. Sellest raamatust tajub lugeja, et Priit Põldroosi juhitud Töölisteater oli heas mõttes rahvalik kunstitempel. Kuigi Baumani see taju ei ole sugugi kogu tõde tollasest Töölisteatrist ja ka tema näitlejast Ruts Baumanist.

Raamatu suurim väärtus seisneb vast Baumani juurte põhjalikus väljatoomises. Kui Panso on Baumani juuri ja olemust esseistliku elegantsiga avanud, siis see raamat loetleb neidsamu lätteid, võttes abiks sugulase teadmised ja sidemed.

Raamat ilmus väga õnnestunud ajal, sest veel on elus inimesi, kes saavad Baumani müüti kinnitada. Õnneks on ka praegu teatris näitlejaid, kes on toonud sinna maa soola, nagu tegi seda Bauman.

Ruts Bauman

9. VEEBRUAR 1892 –

17. SEPTEMBER 1960

Töö: oli näitleja 1916–17 Pandorini näitetrupis ja 1931-41 Tallinna Töölisteatris.

Rolle: Parun Gorki "Põhjas", Tolari Pakkala "Parvepoistes, Soin Lutsu "Tagahoovis".