Rahutu hinge Rauli seiklused teistes kehades

 Start. Ja sprindikiirusel maratonile. Ei mingit eelnevat osalejate tutvustamist, sest see ei ole oluline. Distantsi pikkus ei ole oluline, marsruut ei ole oluline. Oluline on see, et jooksevad kõik – sina ja mina, surmahõnguline vanamemm ja õide puhkemas pubekas, boheem ja ärimees, eestlane ja turist. Mööda vilksatavad kaadrid vahetuvad just nii kiiresti, et haarata on võimalik ainult pindmist, nähtavat, käegakatsutavat. Inimesed mööduvad inimestest, kes mööduvad inimestest. Ma olen reaalsuses. Infoküllastunud reaalsuses.

Ja noor autor Robert Randma seisab eemal ning protokollib tulemusi. Ei, tegelikult mitte tulemusi vaid protsessi, sest tulemused oleksid sama püsimatud kui tema värske debüütraamatu kaanepilt. „Sigareti” peategelaseks on hing, 29-aastase Rauli maisest kestast välja vupsanud „mina”, kes suitsupilvena uutesse kehadesse ekskursioonile suundub. Esialgu kogemata, siis juba teadlikult ning lõpuks kaunis meeleheitlikult.

Siiski võtan endale vabaduse taandada see turisthing vägivaldselt metafoorseks väljenduseks kõige tavalisemale inimesele, kes on lihtsalt korraks selles meeletus jooksuvõisluses seisma jäänud ja vaadanud, millised kõik need kaastormajad siis õigupoolest on. Ta on sunnitud neile tähelepanu pöörama ning see, mida ta näeb ja kogeb, on absurdselt naljakas. Sest see on võõras. Sest see on harjumatu.„Sigareti” tegelased ehk kõik maailmas elavad inimesed või­vad küll iseenda eluteed läbida põhjalikult ja pikkamisi kaalutledes, aga seda ei ole teistel enamasti aega märgata.

Autor ukerdab ummikuis

Raulil ei ole seda aega märgata, lugejal ei ole seda aega märgata. Sest juba on lugeja ees ja Rauli ümber uus keha, uus identiteet, uus muinasjutt, mille metafoorset allteksti lahti kodeerima tuleb hakata. Isegi siis, kui minna rändhingena sõna otseses mõt­tes teise inimese sisse, jääme ikkagi kinni vaid füüsisesse – ebamugavasse keeleneeti või uutesse rindadesse. Ja kui leidagi pisut aega, et kuulata ja tunnetada seda, mis on tegelikult kaasinimesele oluline, on kergem minema lipsata enne, kui asi liiga tõsiseks läheb. Sa võid küll kogeda teise inimese keha, aga sa ei saa iialgi kogeda teise inimese „mina”.

Randma on oma aja laps. Infoühiskonna tipptunni ummikutes ukerdav inimene.

Robert Randma

„SIGARET”

Eesti Päevaleht