Püksid maha, koondatakse!
Täispunktid Rakvere teatrile ajastatuse eest! Nädalavahetuse uudistes noomis kultuuriministeerium raha nõudvaid teatreid ebarentaabluse, vähese püksirihma pingutamise pärast, tulgu või koondamislaine Esietendus Rakveres mõjus seepeale kui eneseirooniline vastus: komöödia striptiisiga teatrilaval! Koondamishirmus meesnäitlejad on kõigeks valmis (loe: laval ka püksid maha ajama).
Rakvere teatrimehed pole peljanud võrdlust inglaste menufilmiga “Full Monty” (1997). Filmis panevad inglise söekaevurite linnakese töötud mehed viimses hädas kokku stripparite trupi. Et säilitada oma meheväärikust perede toitjana.
##Häbelikult varjunime taha peitunud autorite kollektiiv on kohandanud inglise loo Eesti väikelinna oludesse. See, et tegelaste nimed on siin Peedu ja Anu, Sergei ja Selma, või et lonkurist puhvetipidajast meeste tantsuõpetaja parimad päevad möödusid omal ajal Viru hotelli varietees – lisab olmelist janti, ei muud. Nagu ka lavastusse pikitud Gunnar Loho ja teiste toodetud Eesti “itid”.
Mehed meie keskelt. Piirid teatri ja elu vahel kadusid esietendusel aga ootamatumal ja vahetumal moel. Kui laval jõudis kätte finaal – kohalike meeste striptiisinumber kohaliku linnakese naistele – ei lasknud Rakvere täismaja (nais)publiku huilgamine kahelda, kuivõrd sama fenomen, mida mängiti laval, töötab ka saalis, siin ja praegu Rakvere linnakeses.
”Kogu linn räägib, et on oma mehed ja võtavad kõik maha,” kihasid naised laval. Saalis toimis sama efekt: tuldi oma silmaga vaatama, kuidas näitlejad – Rakvere tänavailt ja turult tuttavad mehed – varem kõvasti väljareklaamitud teoga hakkama saavad.
Lavalt saali striptiisinumbrile kaasa elama laskunud “Täismängu” näitlejannad ei pidanudki enam vaeva nägema. Publik kiljus iga hilbu langedes kogu raha eest!
Üks kõigi, kõik ühe eest! Lavalugu näitab naiste rõõmuks “tavaliste meeste hirme”. Mehedki võrdlevad end üksteisega: kellel “ei anna mõõtu välja”, kellel on lisaprobleem, et “kipub tühipaljast lahtiriietumisest erutuma”. Playboyd lapates avastavad mehed, et naised saavad neid nüüd samamoodi üksipulgi ära mõõta
Pärast etendust tunnistas Toomas Suuman, üks Rakvere viiest vaprast, et ammu pole ühegi lavastuse proovis tekkinud meeste vahel sellist üksteist toetavat kamraadlust. Jälle märk loo elulisusest!
Naised laval seevastu manifesteerivad üksteise järel, et neile polegi oluline Chippendales’i välimus: “Olgu või kaks kõhtu, peaasi, et minu oma !”
Kas täismäng? Publiku hulgas hääle ära karjunud naised puhvetis kiitsid takka: see, et mehed naistele striptiisi teevad, on iseenesest erakordne ja kütab üles.
Ingomar Vihmaril on mõnes varasemas lavastuses õnnestunud nali ja tõsidus täpsemalt koos mõjuma panna. Naerda sai publik siin kõvasti. Olgu siis pealegi, et iga näitleja naerutas nii, kuidas tema nokk loodud: kes estraadlikumalt, kes groteski pigistades, kes draamatõsiduses.
Ent kes eesti lavastajatest valdaks väga täpselt sellist kommertsanri, kus haaravad segiläbi sotsiaalne teravus ja palagan? Meenuvad sellised “eesti lavastajanimed” nagu Georg Malvius ja VjatŠeslav Gvozdkov.
“Täismängu” avavaatus jäi eelmänguks teemavariatsioonidel: mis ühe või teise mehe striptiisile tõukas. Teine vaatus hakkas aga kruvima. Saalis oli tunda kasvavat “tehke ära, poisid!” poolehoidu.
Nagu aastate eest Gvozdkovi “Lendas üle käopesa” etendustel. Mis sest, et “Täismängus” pole meestel vastas ühtegi kurja Õde. Vastupidi, kõik naised osutuvad siin järgemööda armsalt arusaajateks. Ainult oodates, et mehed neid usaldaks
“Peaasi, et vargile ei lähe!” kiidab poegi takka pensionil pedagoog (Ines Aru teenib publikult mitu vaheaplausi), kes annetab showks oma matuseraha. “Isa, ma oleks su üle uhke,” lisab peategelase poeg (Robert Üllari poeg Saaremäe) oma rulluisuraha Üks elurõõmu ja mõistmise võimalikkust – me saame hakkama! – sisendav jant.
Nii lihtne see ongi! “Mees on siis edukas, kui ta teeb, mis talle meeldib ja nii, et see ka teistele meeldib,” võtab loo mõtte kokku üks meestest.
P.S. Omaette oodatud lõpunumbri võiks vägevamaks treida, Rakvere mehed saaksid vürtsikama koreograafiaga hakkama küll!
