Peeter Lilje tagasitulek muusikas
MUUSIKA Reedel tullakse sümfooniakontserdile jälle Peeter Lilje pärast – üle aastate toob publiku saali tundlikem ja traagilisim dirigendiisiksus, kes Eestis olnud. Nii tema isik kui mõned esitused on muutunud legendiks – siiani meenutatakse Sibeliuse, Tubina ja Tshaikovski sümfooniate rabavaid ettekandeid. Nagu tundliku ja vastuolulise kunstniku puhul ikka, annab varajane surm legendile oma mõõtme juurde. 43. eluaastaks on mees ennast piisavalt teostanud, et temast järgnevatel aastakümnetel rääkida oleks.
Lilje esitused ei lasknud kuulajat hetkekski vabaks, neis polnud ühtki tühja detaili. Ta oli eriliselt siiras muusik, kellel puudus dirigentide hulgas nii levinud efektitsemine. Samas oli teda väga huvitav jälgida – just tema keskendumist, närvikiudude pinnalolekut.
Lilje elu teljeks oli töö ERSO-ga ja raamiks imestamisväärselt Tshaikovski 6. sümfoonia. 1980. aastal, kui Neeme Järvi läände lahkus, oli just selle teose ettekanne, millest sõltus Lilje peadirigendi koht ERSO ees. Oma iidoli ja õpetaja Jevgeni Mravinski Leningradi orkestriga esitas ta seda elu suurimatel kontsertidel Viini Muusikaühingu Kuldses Saalis ja viimasel eluaastal Versailles lossi Kuninglikus Ooperiteatris.
Seda paljumängitud kuulsat teost juhatab küll enamik maailma dirigente, aga Lilje avas selle endale iseloomuliku siira süvenemisega, mis tõi teosest välja enneolematud lahendused. Järvi läks õigel ajal, on koguni selle aja kohta kuluaarides öeldud.
"Hingesugulasteks pidas Peeter heliloojatest aga Brahmsi, Shostakovitshit ja Mahlerit," ütleb muusikateadlasest lesk Maia Lilje. Juba see, üliemotsionaalsete ja samas valuliselt sügavasisuliste heliloojate eelistamine räägib sama dirigendi enda natuuri kohta. "Ta oli traagilise alatooniga kunstnik," lisab Maia Lilje. "Ta ei rõhutanud kunagi musitseerimisrõõmu, sõite ega uhkeid kontserdisaale." Lilje jaoks oli oluline muusika sügavaima tähenduse otsimine. Isegi oma lemmikhelilooja Brahmsi juurde jõudis ta pärast mitmeid aastaid kõhklusi, et kas temal ja ta orkestril on õige aeg sellega tegelema hakata.
Valulisust tema mälestuse ümber lisavad pinged ERSO-ga. Lilje tugevus oli ebamaises sfääris, maises elus võis ta kohati vägagi teravalt reageerida. Dirigendi pill on orkester. "Ta sai aru, et oma pilli peale ei tasu pahandada, teda ei ärritanud mitte muusikaline suutmatus, vaid pillimeeste pealiskaudne suhtumine," meenutab tshellist Peeter Paemurru.
Seesama maksimalism ja valulisus tegid tema loomingu nii hinnatavaks, ja samas hukutasid ta enda.
Lilje toob reede õhtul Estonia kontserdisaali lavale kokku isiksused, kellest nii või teisiti ilma oleme jäänud: võõrsil elav pianist Kalle Randalu ja hiljuti lahkunud Lepo Sumera. Juhatavad Peeter Lilje sõbrad ja muusikalised mõttekaaslased, tema töö jätkajad Juha Kangas, Vello Pähn ja Arvo Volmer.
Ettekandele tulevad mitmeti tähendusrikkad teosed. Sumera Liljele pühendatud Teine sümfoonia sündis dirigendi ja helilooja tihedas koostöös. Pjotr Tshaikovski oli Liljele oluline helilooja, reedel tuleb ettekandele tema 5. sümfoonia. Koos õhtu solisti Kalle Randaluga esitas Lilje mitmeid Mozarti klaverikontserte, nende hulgas ka kontserti C-duur KV 467, mis kõlab ka ülehomme.
Heili Vaus-Tamm
Peeter Lilje 13.10.1950–28.10.1993
Kahe aastakümne jooksul juhatas Peeter Lilje üle 30 vokaalsümfoonilise suurvormi ja samapalju oopereid. Tema repertuaaris oli üle saja eesti helilooja teose.
Aastail 1980–90 oli Lilje Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent. Oluline oli talle töö kuulsa Mravinski Orkestriga. Ta juhatas ka Moskva Raadio Suurt Sümfooniaorkestrit,
1990–93 töötas Oulu linnaorkestritega. Ta juhatas kontserte Viinis, Madridis, Pariisis, Moskvas, Peterburis, Helsingis, Stockholmis, Vilniuses, Riias ja paljudes endise Nõukogude Liidu linnades.
Lilje dirigeeris Moskva Suures Teatris, Peterburi Maria teatris, Teatro Colonneis Buenos Aireses, Soome Rahvusooperis, Mecklenburgi Riigiooperis, Riia ja Minski ooperimajades jm.
1973. aastast oli Peeter Lilje seotud Estonia teatriga. Paar päeva jäi puudu, et oleks alla kirjutatud ta leping teatri peadirigendi kohale.
PEETER LILJE 50. SÜNNIAASTAPÄEVA PUHUL
ESTONIA KONTSERDISAALIS
13. okt k 19 ERSO kontsert
Kavas Mozart Klaverikontsert C-duur KV 467 (nr 21)
Solist Kalle Randalu
Dirigent Juha Kangas (Soome)
Lepo Sumera 2. sümfoonia
Dirigent Vello Pähn
Pjotr Tshaikovski 5. sümfoonia
Dirigent Arvo Volmer
ESTONIAS
13. okt k 19 Raimo Kangro
ooper "Süda"
KLASSIKARAADIOS
12. okt k 19 Salvestis Estonia kontserdisaalist 15. aprillil 1993
ERSOt juhatab Peeter Lilje. Kavas: Tambergi Prelüüd (esiettekanne), Griegi klaverikontsert (solist Kalle Randalu), Rahmaninovi Sümfoonilised tantsud
12. okt k 21 "20 aastat
Estonias". Virve Normeti saade Peeter Liljest kui teatridirigendist.
13. okt k 19 ülekanne Estonia kontserdisaalis toimuvalt sümfooniakontserdilt
EESTI TELEVISIOONIS
11. okt k 22.45 Dirigeerib Peeter Lilje: Tubina sümfoonia nr 2
13. okt k 23.15 Peeter Liljele mõeldes. Videosalvestis Estonia kontserdisaalis toimunud sümfooniakontserdilt
15. okt k 13.05 dirigeerib Peeter Lilje: Tshaikovski avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia"
