Raamatut hakati koostama ning inimesi intervjueerima juba 2008. aastal, tulemuseks on 350-leheküljeline põnev, üheksa autori poolt ladusalt kirja pandud teos, mida on huvitav lugeda ka neil, kes otseselt sotsioloogiaga ei tegele. Puudutavad ju uurimustes käsitletud teemad igaüht meist - juttu tuleb laste kasvatamisest, intiimsusest ökokogukonnas, keskkonnaprobleemidest, mehelikkusest ja tööst, eneseteostusest ja mahetootmisest. Eraldi peatükid on pühendatud spirituaalsetele otsingutele Lilleoru kogukonnas ning Uue Maailma Seltsimaja kommuunielule. Lisaks Eesti ökokogukondade uurimisele antakse ülevaade ka sellest, mis toimub öko-elustiili viljelejate seas mujal maailmas, oma isiklikku kogemust jagab sotsioloogi vahendusel näiteks Hugo, kes räägib eluolust ühes Saksamaa ökokülas.

Lugeja puhul ei eeldata seda, et teemat peaks juba varem valdama, alustatakse nullist, ehk antakse kiire ülevaade ka sellest, kus ja millal ning kuidas ökokogukonnad maailmas tekkisid, missugused on nende eri tüübid ja mis staadiumis on Eesti ökokogukonnad võrreldes muu maailmaga.

Kujunduslikult võiks raamatule juurde anda see, kui teos oleks ka ise mõnevõrra öko, näiteks trükitud mõnele loodussõbralikumale paberile, aga see on ka raamatu suurim miinus. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid.

Tänases EPL Onlines avaldame raamatu järelsõna lühendatud versiooni Airi-Alina Allaste sulest ja raamatu ühe autori, Marion Pajumetsa raamatuesitlusel toimunud ettekande baasil valminud loo ökomeestest ning TLÜ Ökoloogia Instituudi vanemteaduri Mihkel Kanguri raamatuesitlusel peetud ettekande modifikatsiooni. Kangur ise raamatu autorite hulgas ei ole.

“Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”
autoreiks on: Airi-Alina Allaste, Kaisa Kaha, Lee Maripuu, Mare Müürsepp, Liis Ojamäe, Marion Pajumets, Mariliis Rannama, Kaidi Tamm ja Peeter Vihma.