Nõukogude aja kuulsuste käekirjanäidised näitusel

Sellest nädalast on Tallinna keskraamatukogu esimese korruse näitusesaalis avatud Jaak Urmeti kogust pärit autograafide näitus „Sõjast seitsmekümnendateni”. Tegemist on jätkuga samas kohas 2008. aasta novembris olnud näitusele „Siurust sõjani”. Näitusel saab näha laia valikut ajavahemikul 1945–1970 tegutsenud kultuuritegelaste autograafe, kirju, postkaarte ja käsikirju, millest enamik on pärit kirjanike sulest. Urmet on autograafide kogumisega teadlikult tegelenud 1993. aastast. „Olen käekirjanäidiseid soetanud oksjonitelt ja antikvariaatidest, aga mõningaid ka kingiks saanud,” märgib ta. „Tehtud kulutused pole sellise intellektuaalse harrastuse kohta liiga kõrged olnud.”

Väljapaneku seast leiab, Debora Vaarandi, Ralf Parve, Paul Kuusbergi, Richard Kaljo, Jüri Variste, Gustav Ernesaksa, Paul Pinna, Kaarel Irdi, Ervin Abeli, Meta Lutsu, Paul Kerese ja teiste omakäelisi tekstinäiteid. Korraldajad tõstavad eksponaatidest esile Smuuli jutustuse „Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol” algkäsikirja, 1960. aastate algusest pärinevat Smuuli reisimärkmikku ja noore Oskar Kruusi luuletuste käsikirju, mille hulgast üks kannab kirjanike liidu luulekonsultandi Debora Vaarandi kriitilisi märkusi. Väljapaneku seas on ka Leo Normetile Jaroslavli päevil 1943 kuulunud raamat.

Näitusel eksponeeritud raamatupühenduste seas leiduvad Eduard Männikult Magnus Mälgule, Egon Rannetilt Johannes Käbinile, Friedrich Kõllilt Lembit Remmelgale, Minni Nurmelt Mai Talvestile, Jaan Kaplinskilt Uno Lahele ja Villem Kapilt Edgar Arrole tehtud kingitused. Kultuuriloolist korrespondentsi esindavad Aadu Hindi ja Eugen Kapi allkirjaga postkaardid ning Günther Reindorffi kiri Edgar Johan Kuusikule. Ainsa kõrvalepõikena kultuurivaldkonnast näidatakse esimese eestlasest Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri kirja Jaak Urmetile. Näitus on korraldatud koostöös Tallinna bibliofiilide klubiga ja jääb avatuks 30. juulini.