Noorte autorite püüne Värske Rõhk juba aastane
Uuringud näitavad, et lugemine on sirguva sugupõlve seas järjest ebapopulaarsem harrastus. Esimest sünnipäeva tähistav Värske Rõhk õnneks lõhub neid mustreid.
Idee luua kirjanduslike ambitsioonidega noortele paberväljaanne, mille kaudu nad saaksid oma teoseid tutvustada, sündis Värske Rõhu praegusel peatoimetajal Priit Kruusil Eesti kirjanduse seltsi kvartaliajakirja Vihik kümnendat, 2005. aasta noortele autoritele pühendatud numbrit toimetades.
“Märkasin, et tekkinud oli hästi palju noori autoreid, tekste tuli ikka meeletult,” meenutab Kruus. “Haistsin, et midagi on toimumas. Kuna Vihik on kontseptsioonilt avangardne ja alternatiivne ajakiri, siis tuli mõte luua keskvoolu noorsookirjanduse jaoks uus väljaanne.” Uut ajakirja aitasid Kruusil rajada kirjanduse seltsi allorganisatsiooni Noor-EKS liikmed Triinu Ojalo ja Kairi Korts.
Selgus, et paljude noorte sahtlid on tihedalt täis kirjutatud, nii et vastloodud ajakirja toimetust ähvardas otsemaid kaastööde tulva kätte lämbumine. “See oli uskumatu, alguses ikka ehmatas ära,” kommenteerib Kruus. “Olime kuulutanud, et anname igale kaastööle vastukaja. Eesmärk oli läheneda isiklikult, mitte ajada üldist pläma stiilis “me kõik oleme kunagi noored olnud, aga see pole nüüd päris avaldamiskõlblik”.” Nii tuli toimetusel teinekord läbi lugeda kuni viis teksti päevas ning seejuures autoritele siirast ja sisukat tagasisidet saata. Suurim konkurss on aga Värskele Rõhule saadetavate luuletuste vallas, keerukaim on leida kirjandusarvustuste ja esseede autoreid.
Debüütide taimelava
Esialgu rahastati ajakirja numbreid projektipõhiselt – iga numbri ilmumiseks küsiti eri allikatest eraldi toetust. Õnneks eraldas kultuurkapital selle aasta alguses Värskele Rõhule toetussumma, millega rahastatakse kogu aastakäigu numbrite trükkimist.
Praegu ilmub ajakiri iga kahe kuu tagant, kuid alates järgmisest aastast kavatseb toimetus lühendada kahe numbri vahelist ooteaega ühe kuuni. Kruusi sõnul on see tingitud rõhuasetuse muutusest.
“Praegu on Värske Rõhk kontseptsioonilt debüütide taimelava, tekstidevahelist sidusust pole mõtet otsida,” selgitab Kruus. “Järgmisel aastal püüame edasi minna, et ajakiri oleks läbimõeldum ja ühtsem. Selleks on aga rohkem aega vaja.”
Värske Rõhu viimase numbri tiraazˇ oli 1200, mis ületab keskmise eestikeelse luulekogu trükiarvu täpselt neli korda. Toimetuses töötatakse välja uut tellimissüsteemi, et ääremaadel elavad noored saaksid ajakirja endale koju kätte. Ühtlasi tahetakse hakata väljaannet uuesti müüma Selveri kaubandusketis ning R-kioskites.
Värske Rõhu toimetusse kuuluvad peatoimetaja Priit Kruus, tegevtoimetaja Matis Song, kunstitoimetaja Lilli Krõõt Repnau, toimetaja Auri Jürna ning keeletoimetaja Krista Ojasaar.
Vihik
•• Värske Rõhu “emaväljaanne”, Eesti kirjanduse seltsi ajakiri Vihik on ilmunud alates 2002. aasta maist. Peatoimetaja oli aastatel 2002–2006 Berk Vaher, sellest aastast Jaak Tomberg. Tavaliselt ilmub väljaanne kaks korda aastas. Vihik on peavoolu kirjandusajakirjadega võrreldes mängulisem ning püüab rohkem kaardistada kirjanduse äärealasid. “Kui etableerunumad kultuuriväljaanded kalduvad panustama juba küpsetele ja viimistletud mõttekäikudele, siis Vihik püüab tabada äsjasähvatanut – vaimuääsi leekides terendavat mõtet, mis alles hakkab kultuuriks hanguma,” on Berk Vaher väljaannet iseloomustanud. Ajakirja 8. number, mis ilmus 2004. aastal, põhjustas skandaali, kuna toimetus avaldas asjaosaliste loata noorte kirjanike meililistis toimunud ning inetud pöörded võtnud mõttevahetuse.
