Nelik, kes paneb tähed tantsima

Ants Tael — ei tohi lasta end trikkidest hullutada

11Tantsijad tunnistavad, et tema kommentaare oodates lähevad põlved nõrgaks. “Iga kord, kui ta hakkab kommenteerima, siis hoiad hinge kinni: nii, mis sealt nüüd tuleb,” on Kristina Tennokese öelnud. Ta on soovitanud Katrin Karismal sukatripid lõdvemale lasta, Beatrice’il vähem tuim olla ning heitnud Kristina Tennokesele ja Dag Harteliusele ette reeglite mittetundmist.

Loomulikult käib jutt Ants Taelast, Eesti ühest tuntumast ja hinnatumast tantsuõpetajast ning võistlustantsu kohtunikust. Tantsusaate neljast kohtunikust kõige karmima ütlemisega Tael ei tee oma ütlemistes pehmendusi, olgu tegemist tähest tantsija või professionaaliga. Seevastu muu meediaga vanameister suhelda ei taha, keeldudes viisakalt, aga kindlalt, sest kära on saate ümber palju tema osalusetagi.

Mis kriteeriumite järgi hindab Tael tantsijaid ning millise arvab olevat saate mõju võistlustantsule laiemalt, sellest rääkis ta mullu Eesti Päevalehele antud intervjuus. “Hindan tantsuga hakkamasaamist: tantsutehnikat, taktis või rütmis püsimist, liikumist. Samuti kunstilist muljet: isikupära, karismat, kuidas tantsu esitatakse,” kõneles Tael.

Tema sõnul ongi kohtunike ülesanne hinnata osalejaid võistlustantsu reeglite järgi ehk mitte lasta end hullutada kõikvõimalikest “trikkidest”, olgu selleks kostüümiga mängimine või koreograafiasse sätitud hüpped ja tõsted. Tähtis on tantsutehnika ning tantsu põhiolemusele pihtasaa-

mine.

Juba mullu süüdistati kohtunikke liigses karmuses ning tähttantsijate varasema tantsukogemuse puudumisega mittearvestamises. “Me ei ole ranged, oleme õiglased,” vastas Tael.

“Me pole pannud halbu hindeid, oleme katsunud tantsijad lihtsalt pingeritta seada. Kui üks on teisest kehvem, ei saa talle sama hinnet panna. See on minu töö,” ei tee Tael tantsijatele hinnaalandust.

Et saade populariseeris võistlustantsu ning tõi seltskonnatantsu kursustele rohkelt huvilisi, on juba tõestatud. Kas saade on võistlustantsule kui spordialale ka kasuks tulnud, see on Taela sõnul iseasi. “Võistlustants on ala, mille ümber pole vaja kogu aeg kära teha, sellel on oma vaatajaskond, oma publik ja huviliste hulk, mis on piisavalt suur,” kõneles Tael.Mari Rebane

Janika Mölder — õnneks istub Tael enne mind

11Saatesarja “Tantsud tähtedega” zˇürii uusim liige Janika Mölder tunnistab, et ei sooviks ise mitte mingi hinna eest olla zˇürii arvustuste armul olevate tantsijate poole peal.

Iluvõimlemise eksmaailmameistri suust on seda isegi ootamatu kuulda. Esinemistega on Mölder tegelenud juba neljandast eluaastast peale, kui ta alustas Tartu tervishoiutöötajate maja balletiringis.

Sealt edasi on Mölder treeninud Vanemuise koreograafide käe all, kuni hakkas 15-aastaselt mööda Venemaa spordilaagreid rändama. Kodust tuli elada tuhandeid kilomeetreid eemal ja üheksa tundi päevas sisustas võimlemine. Kogu pingutus tasus end kuhjaga, Mölder krooniti Euroopa ja maailmameistriks ning aastatel 1986–1989 võitis ta kümme EM, MM ja MK medalit. Nüüd tegutseb Mölder treenerina.

“Ausalt öeldes imetlen ma inimeste julgust, kes tulevad saatesse,” sõnab Mölder. “Nad teevad ju selle nimel ka väga palju tööd ja pole kõige meeldivam selle kohta kriitikat kuulda.”

Treeneripilguga Mölder tunnistab, et vahel on tema kommentaaride üle ka nurisetud. Miks just sellised punktid?

“Ma tean, et need inimesed annavad endast parima,” ütleb Mölder. “Kuid ma hindan ikkagi nende panust, mida nad sel hetkel just seal platsil annavad. Ma ei hinda seda, milline võiks olla nende potentsiaal või mismoodi nad on esinenud varem. Pealegi ei näe inimesed telepildis seda, mida näeme meie. Telepilt on märksa ilusam. Teisalt on mulle ka ette heidetud, et ma ei ütle vahel piisavalt palju. See on tõsi. Aga kui minu sõnavõtt tuleb pärast Ants Taela kriitikat, siis ega mul polegi võib-olla enam palju lisada. Pealegi vaatan mina ja ilmselt ka Jüri Nael esinejaid pisut teise pilguga ja jälgime rohkem sõu poolt.”

Mölderi senine lemmiktantsija on olnud Kristiina Ojuland.

“Ma soovitaks tantsijatele veel, et nad ei hakkaks seda asja üleliia tõsiselt võtma,” lisab Mölder. “Näiteks kui Andrus Värnik takerdus oma etteastes, siis elas ta seda hirmsasti üle ja näitas seda ka välja. Esiteks on see siiski meelelahutussaade. Teiseks tuleb äpardustele vaatamata kohe julgelt edasi minna, sest kohtunik ei pruugi iga viga sugugi märgata. Aga Värnikul oli kohtunike ette tulles juba selline nägu peas, nagu oleks ta läbi põrunud. Võib-olla ma kritseldasin tol hetkel midagi paberile ega oleks veast arugi saanud?”

Riho Laurisaar

Jüri Nael — publikulemmikust naljamees

11“Eks mind selle sõumehe pilgu pärast sinna zˇüriisse kutsutigi,” arvab fantastilise neliku noorim liige Jüri Nael, kes on ise õppinud võistlustantsu kohustuslikus korras ühe aasta ülikoolis koreograafiat õppides.

Peaaegu kõigi Eestis lavastatud muusikalide koreograafina näeb Nael tantsus pigem ülesehitust ja kompositsiooni, põnevaid leide või levinud stampe, paari omavahelist klappi ja tantsu viimistletust. Ta tunnistab, et mõnikord on talle hindamisel olulisem, et paar tantsiks naudingu ja fiilinguga, kui et tehniliselt täpselt.

“Võib olla raske leida sõnu, kui sa tead, et sind vaatab pool Eestit, kõik, mis sa ütled, on järgmisel päeval ajalehes ning saate ajal oled sa suurem arvamusliider kui mõni poliitik.” Naela jaoks on kõige tähtsam mitte muutuda liiga familiaarseks, vaid säilitada austus tantsijate vastu. “Nad on raskes olukorras ja seda tuleb arvestada,” põhjendab ta. “Zˇürii ülesanne on anda konstruktiivset tagasisidet. Bluffida ei tohi, oma sõnade ja nende tagajärgede eest peab vastutama.”

Nael seletab, et tantsu õppides saadakse kõigepealt selgeks põhisamm ja kombinatsioon, muu “vaht” tuleb hiljem. Zˇürii ülesanne ongi kasvatada n-ö liha luu peale, et tants oleks põnevam.

Hindamisel alustab ta igas saates nullist ja ei lase end mõne paari populaarsusel ega publikul mõjutada. “Eelarvamustega  ei tohi saatesse minna, see on selge,” on ta konkreetne. Hinde andmisel lähtub ta esimesele paarile antud punktist.

“Seetõttu võib see skaala mõnikord ka, kuidas ma ütlengi… pekki minna,” naerab ta. “Esimesele annad kaheksa, järgmine on parem ja annad üheksa ning kolmas on veel parem ja tulebki kümme ära. Teinekord jällegi on nii, et teine paar on samasugune kui esimene, vaatad kolmanda ära ja on jälle samasugune ning neljas taas samaväärne. Iga saade on erinev.”

Hindamise teeb raskeks see, et saates on kõrvuti erinevad tantsud. “Kui koos on aeglane valss ja tango, siis mind kui sõumeest tõmbab rohkem tango,” tunnistab ta. Tiiu Laks

Merle Klandorf — piisavalt vana ja kaalukas

11Endisel võistlustantsijal ning praegusel Revalia tantsukooli juhatajal ja õpetajal Merle Klandorfil on saate “Tantsud tähtedega” zˇürii liikmetest kõige kõrgem erialane kvalifikatsioon. Tal on World Dance & Dance Sport Councili ning International Dance Sport Federationi kohtuniku litsents ning Eesti olümpiakomiteelt võistlustantsu treeneri kõrgeim ehk V kategooria.

Tantsijaid hindab Klandorf viie peamise kriteeriumi järgi: taktis ja rütmis tantsimine, liikumise vastavus tantsu muusikale ja karakterile, keha ja käte hoid, pöidade ja kandade tehnika ning koreograafia ehk kava ülesehitus. Tantsivatele tähtedele on tema arvates olnud raskeimaks katsumuseks muusikasse tantsimine ja kehahoiu säilitamine.

Kas kohtunikud teevad tantsupõrandal kogenematutele tähtedele ka hinnaalandust? Klandorf vastab, et tihtipeale ei saa vaatajad kohtuniku tööst õigesti aru. Saates tantsijaid ei võrrelda mitte professionaalsete võistlustantsijatega, vaid omavahel – ainult neid paare, kes sellel võistlusel osalevad. Seega ei saa ka mingist hinna-

alandusest rääkida. Ta toob näiteks, et võistlustelgi ei hinnata ju lapsi ja täiskasvanud tippamatööre ühte moodi, vaid oma klassis.

Tantsukooli juhatajana on Merle Klandorf näinud, kui suurt mõju avaldab menusaade rahva huvile tantsu vastu. Kui varem oli seltskonnatantsu osakaal Revalia tantsukoolis väga väike, siis eelmisel aastal tuli kümnetunnisele algkursusele umbes kuus korda rohkem inimesi. Sel aastal on uusi huvilisi tulnud umbes sama palju ja Klandorfi hinnangul on ühtlasi ka lagi käes – kooli saalid on juba igal õhtul tihedalt seltskonnatantsijate kursustega täidetud.

Kas Merle Klandorf osaleks saates ka tantsijana, kui kutsutaks? “Olen piisavalt vana ja piisavalt kaalukas, et seda mitte teha,” ütleb ta naljaga pooleks.

Aga tantsusaate tähed kutsub ta juba teist aastat esinema võistlustantsu maailmakarika osavõistlusele Tallinn International Open, mis toimub järgmisel nädalavahetusel.Eda Post

Maailma populaarseim telesaade

•• “Strictly Come Dancing” alustas Briti telekanalis BBC One 2004. aasta kevadel. Laupäevaõhtune otsesaade, kus tantsivad kuulsustest ja professionaalsetest võistlustantsijatest moodustatud paarid ning zˇürii punktid ja vaatajate hääled saadavad nõrgemad paarid järjest minema, sai kiirelt populaarseks.

•• Selle põhjal välja töötatud formaat, mille nimeks sai “Dancing with the Stars” (ehk “Tantsud tähtedega”) levis kulutulena üle maailma. Esimesena hakati saadet tootma Austraalias, hiljem on lisandunud Argentina, Austria, Belgia, Brasiilia, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, India, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Malaisia, Mehhiko, Norra, Panama, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Soome, Taani, Tsˇehhi, Tsˇiili, Türgi, Ukraina, Ungari, USA, Uus-Meremaa ja Venemaa. Igal pool ei kanna saade sama nime, näiteks Saksamaal on see “Let’s Dance”, Rootsis “Let’s Dance, Okay?”, Norras “Skal vi danse?”, Portugalis “Danća Comigo”, Serbias “Plesom do snova”, Türgis “Bak Kim Dans Ediyor” ja Indias “Jhalak Dikhhla Jaa”.

•• “Tantsud tähtedega” oli 2006. aastal väidetavalt maailma populaarseim telesaade, mis jõudis 17 riigis vaadatavuse esikümnesse. Näiteks BBC neljanda hooaja lõpusaadet vaatas 2006. aasta detsembris üle 12 miljoni inimese.

•• Eesti “Tantsud tähtedega” esimene saade tuli eetrisse 8. oktoobril 2006 ja jalga keerutasid tähtedest Gerli Padar, Ingrid Tähismaa, Reet Linna, Vilja Savisaar, Aivar Riisalu, Erki Nool, Indrek Tarand ja Mikk Saar (esimese hooaja võitja). Tänavu astusid võistlustulle Beatrice, Katrin Karisma, Kristiina Ojuland, Luisa Värk, Andrus Värnik, Dag Hartelius, Koit Toome ja Peep Vain.