Musaeksport, mis ja kuidas?

— Mida kujutab endast MTÜ Eesti Muusika Eksport?

— Organisatsioon asutati 2003. aastal Eesti Autorite Ühingu eestvedamisel. Esimeste käima läinud projektide hulgas olid rahvusvaheliste muusikamesside ühised külastused. Ja portaal Estmusic.com, mis käivitus edukalt, jäi seisma ning on nüüd taaskäivitamisel.

2007. aastal hakkas Eesti Autorite Ühing mind välja koolitama ja 2009. lõpetasin Soomes Sibeliuse Akadeemia art management’i magistriõppe ning nüüd, kuulan maad ja käivitan esimesi projekte. Kaitsesin ekspordi teemal ka enda lõputöö.

— Eesti muusika ekspordist on tõsisemalt-laiemalt räägitud alles viimased paar aastat…

— Loomemajanduse mõiste hakkab alles nüüd juurduma – varasemad arusaamad ei soosinud kultuuri ja majanduse sidumist. Praeguseks on ilmselge, et neid ei saa eraldi vaadata. Kes see ütleski, et kui laval on rohkem inimesi kui saalis, on see kultuur, ja kui vastupidi, siis meelelahutus, mida pole vaja kultuurirahast toetada. Tabav!

Mõisteküsimus on esimene probleem. Eksport on toodete või teenuste müük välisriikidesse. Kui keegi annab saatkonnas või kirikus tasuta kontserdi, siis see pole eksport.

Teiseks puudub muusikaettevõtjate kiht, oleme selle tekitamiseks liiga väikesed. Eestis on nii, et kui tahad artisti esinema, helistad talle. Välismaal nii ei käi, seal on vahemehed.

Kolmandaks on muusika valdkonna statistika puudulik. Meil on loomemajanduse kohta kaks mahukat uuringut ja ka seal tunnistatakse, et meil pole tegelikult muusika valdkonnast põhjalikku ülevaadet.

2008. aastal oli muusika­eksport hinnanguliselt 35 miljonit krooni ja sellest üle 90% moodustas instrumentide eksport. Ja 2 miljonit autoritasusid välismaalt. Muu – kontserdi- ja plaadilepingud – oli alla miljoni.

Neljandaks, meil pole kogemusi ega ühisalgatusi – igaüks ajab oma asja. Loeme lehest, et Kerli Kõiv ja Metsatöll teevad välismaal midagi. Kuid see pole seotud riikliku ponnistusega.

Ka on meie siseturg alles lapsekingades. Ekspordi eelduseks on näiteks toimiv klubide süsteem, kus bändid saavad kogemusi enne, kui raja taha pürgivad. Praegu toimib see vist ainult klassika ja džässi vallas, sama oleks vaja popi ja roki liinis. Meil on vaja asjalikke ja rahvusvahelise kogemusega spetsialiste, kelle tööd teevad praegu bändiliikmed ise.

— Selline seis. Kust alustada?

— Tooksin välja kolm suuremat algatust. Esiteks Tallinn Music Week, muusikatööstuse kohtumispaik. Teiseks Eesti Muusika Arenduskeskus, millest loodan, et kasvab midagi olulist, sest esimest korda on valdkonna eri žanride esindajad ühe laua taga.

Ja kolmandaks meie enda pilootprojekt. Võtsime kolm projekti: poprokk, džäss ja klassika. Projekti eesmärk on mõõta mõne konkreetse Eesti artisti ekspordiplaani toetamise tulemusi: kui palju laekub välismaalt esinemis- ja autoritasu, kui palju kajastatakse artisti välismeedias, kas ja kui palju tuleb uusi pakkumisi. Need tulemused on aluseks, millega pöörduda riigisektori poole.

— Kas absoluutne sõltuvus EAÜ rahast ei või hakata otsustamisprotsessi mõjutama?

— Praegu on see ainuke õlekõrs. Meie organisatsioon on muusika ekspordi teemadel kuue ministriga rääkinud – mida aeg edasi, seda enam tekib lootust. Tegelikult mitte kusagil mujal maailmas ei finantseeri eksporti üks organisatsioon ja ma loodan, et see hakkab ka meil tulevikus muutuma.

Ideaalpildis näeksin muusikaeksporti sellisena, et meil on selle jaoks riigieelarve rida. Valdkonna spetsialistid ning kultuuri- ja majandusministeeriumi esindajad moodustaksid ümarlaua, kus hinnatakse ekspordiplaane nii majanduslikust, kultuurilisest kui ka mainekujunduslikust aspektist. Parimad saavad toetuse, sõltumata muusikastiilist.

Kommentaar

Helen Sildna

Tallinn Music Week / Musiccase

•• Juko-Mart Kõlari tegevus Eesti muusika ekspordiprojektide edendamiseks viimase aasta jooksul on olnud väga positiivne ja tervitatav. Vaadates Euroopa näiteid on ekspordikontorid rajatud tihtipeale kui industry, on ise nõu ja jõuga kokku tulnud, oma huvid ja vajadused sõnastanud ja siis ühiselt just sellise organisatsiooni loonud, mis neid kõige paremini esindab. Pärast sellist ühist algatust on olemas ka palju tugevam platvorm, mille kaudu rääkida riigiga rahastusmudelite ja võimaluste väljatöötamisest. Organisatsioon nimega Eesti Muusika Eksport on loodud suures osas Eesti Autorite Ühingu eestvedamisel ja rahastusel, järgmises etapis on aga oluline saavutada eksporditegevustes valdkondlik laiapõhjalisus, kaa­satus ning riiklik rahastus.