Mis juhtus punase yuppie’ga?
Kõige tõenäolisemalt juhtus see 7. novembril 2001. Õpilane Niineste: „Õpetaja, täna on Oktoobrirevolutsiooni aastapäev, rääkige meile Majakovskist!” Õpetaja Hille Peegel: „Ma pole seda kümme aastat teinud! Aga ma proovin.” Ja ta rääkis tuliseloomulisest luuletajast, kes oli oma populaarsuse tipul lausa riikliku tähtsusega. Veel kümme aastat ja viissada lehekülge hiljem mõtlen, et ilmselt ei teadnud õpetaja Peegel ka kakskümmend aastat tagasi Majakovskist oluliselt rohkem kui see, millest ta ühe teistmoodi kirjandustunni improviseeris.
Rootslase Bengt Jangfeldti monograafia „Mäng elu peale. Vladimir Majakovski ja tema lähikond” sisaldabki seda „oluliselt rohkemat”, millest Majakovski puhul avalikult ilmselgelt ei räägitud, sest see ei klappinud kuidagi kuvandiga kommunismi kõneisikust. Raamat räägib pikajuukselise skandaalse kaltsakpoeedi muundumisest yuppie’ks, punaseks yuppie’ks, kellele saavad saatuslikuks tema enda keeruline siseelu ja loojanatuuri aususevajadus.
Jagades lehekülgi Majakovski elutahkude vahel, kirjutab Jangfeldt enam-vähem kõigest. Märkimisväärse osa võtab enda alla luuletaja eraelu. Elukeeriste taustal kaardistatakse Majakovski loomingut, arvestatavat ruumi pühendab autor ka ajaloolisele taustale ja Nõukogude kirjanduselule laiemalt.
Jangfeldti käsitluses on Majakovski ilmselgelt poptäht. Tema poeemide ilmumine oli sündmus, tema eraelu oli skandaalne, tal oli austajaid ja vihkajaid. Ja lõpuks tappis ta end ära. (Jangdfeldti järgi tegi Majakovski enesetapu. Versiooni, et luuletaja likvideeris NKVD, ta vaid mainib.) Klassika. Sellepärast on põnev vaadata Majakovski elu ja tegemisi popkultuuritegelase võtmes. Ta alustas värske voolu, futurismi eestkõnelejana. Õrritas oma esinemiste ja elukommetega väikekodanlasi. Töötas uute ideede sõnumiks vormistamise kallal, kuid jäi ikkagi põranda alla väheste võlujaks. Kultus-artistiks.
Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni ajal algas tõus. Selgitamaks, mis on tulevikus võimule parim, said sõna kõik. Majakovski oli häälekas, teda märgati. Siiski jäi tema menu peavoolutasandil segastel aegadel suhteliselt tagasihoidlikuks. Kuid kultusartisti sõnum äratas laiemat tähelepanu.
NEP, kreisid kahekümnendad Nõukogude Liidu moodi, viisid Majakovski massidesse. Temast sai poptäht. Sõnumi ajakajalisus ja rahvakomissar Lunatšarski toetus hoidis teda pildil. Pildile paistis päike ja poeet hakkas seal püsimise nimel pingutama. Kultusartistist sai kommertsartist.
Kümnendi lõpupoole hakkas kuulsus lõivu nõudma. Tarbevärsid ja tellimused, segased suhted ja kruvisid kruttiv re-žiim. See on lõpp, ta on end maha müünud ega pääse mängust välja. Seos Kurt Cobainiga on kerge tekkima.
