Metropolitan Opera hooaeg: minimalism ja sümbolid

Kahe aasta jooksul olen Met’i laval näinud 19 ooperilavastust. Seda on piisavalt, et väita: Met’is puudub rutiin. Kas või üksnes selle pärast, et lavastused on väga erinevad.

Sonja Friselli poolt lavale seatud Giuseppe Verdi ooper “Aida” on pompöösne, ülev, suursugune ning mõjub efektselt. Robert Wilsoni lavastatud “Lohengrin” (milles hiilgas meie põhjanaabrite primadonna Karita Mattila), Anthony Minghella lavastatud “Madama Butterfly” (milles ooperisõpru hullutas kõrgvormis Roberto Alagna) ja Robert Carseni seatud “Jevgeni Onegin” (kus maailma ühe parima Tatjana-Onegini duetina esinesid Renée Fleming ja Dmitri Hvorostovski) on minimalistlikud ja sümbolitest tulvil.

Laval on vaid üksikud dekoratsioonid ja nõnda jääb valitsema vaid muusika. Ja vastukaaluks maestro Franco Zeffirelli lavastused, kes oli selle ooperimajaga tihedalt seotud ning kelle lavastustest on käesolevalgi hooajal võimalik nautida Giuseppe Verdi “Traviatat”, Georges Bizet’ “Carmenit” ja Giacomo Puccini “Boheemi”.

Kõik see kokku moodustab maailmas ainulaadse koosluse, mis kannab nimetust The Metropolitan Opera.

Lisaks solistide tähesärale on Met’is ülihea orkester ja koor, mis maailma juhtivate dirigentide käe all filigraanselt musitseerib.

Met’is esitatakse muusikateosed täispikkuses, mis võimaldab ära kuulda ka need tuntud ooperid, kus kupüürid on esitamispraktikas juba reegliks saanud. Solistide ja orkestri koostöö on peen ja nüansirohke. See, et orkester soliste ei arvestaks või et nad koos poleks, on välistatud.

Met’i kvaliteedis ei tule pettuda ning see kindlustab pideva huvi teatri vastu. Etendused on tavapäraselt välja müüdud. Met’i laval sünnib igal reaetendusel kunst – selline, mida oleme harjunud heliplaatidelt kuulama. Muusikaline elamus on garanteeritud, mistõttu suudab teater hoida isegi Ameerika jaoks kõrgeid piletihindu.

Met’i piletid algavad 350 dollarist, seisukoha võib omandada 26 ja 15 dollari eest. Saal on etendusest etendusse välja müüdud. Ooperiproduktsioonide edu ning publiku ja meedia huvi on aga garanteeritud.

Kui meie ooperites on kombeks lemmikartistidele lavale lilli saata, siis Met’is seda ei tehta. Lilled, fännide kingitused ja muud üllatused ootavad artiste garderoobides. Ovatsioonid on igal etendusel tormilised ning kestavad kaua.

Eesti lauljatest ei ole seni veel kellelgi õnnestunud legendaarse teatri lavalaudadele esinema pääseda, ainukese eestlasena on Met’i ooperimajas dirigeerinud maestro Neeme Järvi, juhatades seal 1979., 1984. ja 1985. aastal Pjotr Tšaikovski ooperit “Jevgeni Onegin”, 1981. aastal Camille Saint-Saënsi ooperit “Simson ja Delila” ja 1985. aastal Modest Mussorgski ooperit “Hovanštšina”.

Valik hooajast 2007/2008

•• Giuseppe Verdi “Maskiball”

•• Gioachino Rossini “Sevilla habemeajaja”

•• Giacomo Puccini “Boheem”

•• Georges Bizet’ “Carmen”

•• Wolfgang Amadeus Mozarti “Tituse halastus”

•• Wolfgang Amadeus Mozarti “Röövimine serailist”

•• Giuseppe Verdi “Ernani”

•• Gaetano Donizetti “Rügemendi tütar”

•• Gaetano Donizetti “Lucia di Lammermoor”

•• Giacomo Puccini “Manon Lescaut’”

•• Vincenzo Bellini “Norma”

•• Wolfgang Amadeus Mozarti “Figaro pulm”

•• Giuseppe Verdi “Othello”

•• Engelbert Humperdincki “Hans ja Grete”

•• Charles Gounoud’ “Romeo ja Julia”

•• Giuseppe Verdi “Traviata”

•• Richard Wagneri “Tristan ja Isolde”

•• Richard Wagneri “Valküürid”

•• Sergei Prokofjevi “Sõda ja rahu”

•• Giuseppe Verdi “Aida”

•• Giacomo Puccini “Madama Butterfly”

•• Wolfgang Amadeus Mozarti “Võluflööt”

Staarid Met’i laval

•• Renée Fleming, Salvatore Licitra, Dmitri Hvorostovski, Karita Mattila, Elina Garanza, Deborah Voigt, Ruggero Raimondi, Angela Gheroghiu, Ramón Vargas, Olga Borodina, Krassimira Stoyanova, Natalie Dessay, Plácido Domingo, Maria Gulegina, Franco Farina, Jekaterina Siurina, Anna Netrebko, Mariusz Kwiecien, Roberto Alagna ja teised.