Metropolide diiva Karita Mattila jõudis Saaremaale
(2)
(Illustratsioon: Peeter Sepping)
Lehtedes ja mujalgi pakutakse tavaliselt uudiseid sellest, kui mõni ooperitäht saab mõnes suures teatris hea rolli. Karita Mattila on selles mõttes suur erand. Tänavune 18. mai New York Times avaldas uudise, et Karita Mattila ei laula Amelia rolli Verdi „Maskiballis”, mis tuleb Metropolitan Operas eeloleval hooajal välja. Kes jõuab üles lugeda neid, kes järgmisel hooajal Metropolitan Operas häid rolle ei laula? Aga selleks, et mittelaulmisest uudis saaks, tuleb kõvasti kasvada. Suureks kasvamine käib kokku ajakirja Opera News aprillinumbris ilmunud väitega, et Mattila kuulub maailma nelja parema ooperilaulja hulka. Selline täht lauliski neljapäeva õhtul Kuressaare lossis.
Teisipäeval ei saabunud Tallinna lennujaama aga sugugi mitte suurilmadaam, vaid lahke soome proua, muie suul. Karita Mattila oli silmanähtavalt elevil: „Olin viimati Eestis kaheksakümnendatel. Olen siin nüüd kui Alice imedemaal.” Mattila olekust paistis välja, et ta tundis ennast kui kaua ära olnud sugulane, kes nüüd lõpuks jõudis vahmiili vaatama tulla.
Ooperivägilaste maa
Meie presidendile ei meeldi sugugi Soome suuremaks ja paremaks vennaks nimetamine, aga midagi ei ole teha, tõde on kallim kui presidendi võim. Sellist lauljat nagu Karita Mattila Eestis praegu pole ja ooperilauljate poolest oleme see väiksem veli.
Võrreldes Soome ja Eesti ooperikultuuri tuleb aga välja, et lähtekohad on ikka väga erinevad. Karita Mattila ei valluta siin sugugi uusi kõrgusi, vaid käib oma kuulsate eelkäijate jälgedes. Jõudis ju soomlannast sopran Aino Ackté suurte ooperilavade võitudeni Euroopas ja ka sealsamas Metropolitan Operas juba üle sajandi tagasi. See kõik ei vähenda sugugi Mattila saavutatut.
Mattilast rääkides ei saa mööda minna poliitilises mõttes täiesti ebakorrektsest tõuküsimusest. Ta kuulub põhjamaiste ooperisangarite tõugu, kus on ees kolm kuulsat bassi: varalahkunud Martti Talvela, Matti Salminen ja Jaakko Ryhänen. Ja selle tõu tunnuseks pole mitte ainult inimeste südant võitev magus ooperihääl, vaid ka põhjamaine hiiglakasv ja vastavad näojooned. Talvela pikkus oli kaks meetrit ja kolm sentimeetrit ning ega Salmineni ja Ryhäneni kasv palju sellest ei erine. Soome ooperihiiglaste hõimu naissoost liikmed on siiski veidi lühemad. Kui pikk Karita Mattila on, seda kuskil avalikkuses kirjas pole, kuid see on meeter kaheksakümnest tublisti ülespoole ja meeter üheksakümnest veidi-veidi allapoole. Ja näojooned on põhjamaiselt eriti karged.
See soome ooperihiiglaste tõug on Wagneri rollide jaoks justkui loodud ja eks neid ole olnud ka – Elsa „Lohengrinis”, Eva „Nürnbergi meisterlauljates” ja Sieglinde „Valküürides”. Wagnerit on Mattila laulnud eri paikades, kuid millegipärast pole ta jõudnud Wagneri templisse Bayreuthi festivalile ja see on festivali, mitte Mattila kahjuks.
See tõug on painlik ja sitke ning saab hakkama eri rollidega. Mattila üks viimase aja suursaavutus on Richard Straussi „Salome” nimiroll Metropolitani laval. Pikk blond naine laulis ära juudiprintsessi rolli ja vähe sellest, sooritas piibelliku Salome tantsu, mis Mattila puhul lõppes lahtiriietumisega laval. Tants ja riiete heitmine toimus aga nii, et konservatiivsevõitu Metropolitani publik tunnistas selle vaimustavaks. See annab tunnistust suurest kunstialasest taktitundest ja lavalisest sarmist.
On, mille hulgast valida
„Ma valisin kontserdi jaoks mulle kõige loomulikumalt sobivad ooperipalad,” rääkis Mattila oma neljapäevase Kuressaare kontserdi koostamise põhimõttest. Ja neid rolle, mille hulgast midagi valida, jätkub. Kavas oli vaid igihaljas klassika, kuid Mattila on jagu saanud ka nüüdisaegsest ooperist. Mõni aasta tagasi laulis ta nimirolli Kaija Saariaho ooperis „Émilie”, mida etendati Lyonis, Amsterdamis ja Londonis. Tegemist oli mono-ooperiga, kus laulja oli poolteist tundi järjest laval.
„Ma ei kujuta ette, mida ma teeksin, kui ma ei laulaks. Ma muud ei oska,” ütles lauja MTV3-le mõni aasta tagasi. Laul on viinud edasi naise, kes on enda sõnul olnud väga auahne juba koolipõlvest saati.
Mattila ooperikarjäär on praegu tipus, kuid kas ta jätkub samal moel? Iseloomulik on see, et teatritegemise asemele on ilmunud kontserdid, kuigi ka neid on olnud kogu aeg. Möödunud pühapäeval esines Mattila täissaalile Savonlinna ooperifestivalil. Juunikuusse oli plaanitud kolm kontserti Tampere-talos, kuid need jäeti ära. Laulja sundisid kontserdilavalt eemale jääma õietolmust tingitud hingamisteede vaevused. See räägib ka suhtumisest: kui ikka kõike sadat protsenti endast välja panna ei saa, siis pole tarvis üldse lavale minna.
Mattila on sündinud väikeses Somero maakohas, mis asub oma raadiotehase poolest tuntud Salo lähedal. Salos käis ta muusikakoolis. Sibeliuse akadeemia järel jätkas Mattila õpinguid Londonis, kuhu jäigi elama. Ent päriselt pole ta oma kodumaad unustanud. Mõneaastaste vahedega on ta teinud suuri rolle ka Soome rahvusooperis, tuletades ennast meelde soome kuulajatele. Nüüd siis on ka eestlastele Kuressaares lauldud.Kes ta on?Karita Mattila
Sündinud 5. septembril 1960
Eluloolist
••Õppinud Sibeliuse akadeemias Liisa Linko-Malmio juures. Hiljem täiendanud end Londonis Vera Rózsa juures. Võtnud tunde Kim Borgi, Erik Saedéni ja Ralf Gothóni juures.
••Võitnud Lappeenranta konkursi 1981 ja Cardiffi BBC Singer of the Worldi konkursi 1983.
••Oma plaadistamiste poolest kõige edukam Soome klassikalise muusika artist. Võitnud kaks korda, 1998 ja 2004, Grammy auhinna, mõlemad korrad parima ooperisalvestuse kategoorias.
••Kaks Mattila plaati on müügiarvu järgi kuldplaadid ja kolm plaatinaplaadid.
••Pälvinud Prantsuse ordeni Ordre des Arts et des Lettres ja Pro Finlandia medali.
••Turu ülikooli humanitaarteaduste audoktor.
••Alates aastast 2000 antakse välja Karita Mattila nimelist lauljaauhinda.
••Elab Londonis. Räägib kuut keelt. Abikaasa Tapio tegeleb muusikaäriga ja korraldab asju, kui Karita Mattila esineb Põhjamaades.
