Kunstnikku ja filmimeest Mati Kütti võib sagedasti kohata kõndimas Tallinna kesklinnas. Millegipärast käib ta ikka ainult üksi – rõõmus pikkade keerdus vuntsidega nägu peas, justkui oleks ta Vana Tooma lõbus teisik.
Millegipärast on Mati Kütt üksik eraldiseisja ka oma töödes ja tegemistes. Natuke oma- ja teistmoodi. Mitte et tal oleks suhtlemisraskusi või et tema tuttavad kunsti- või filmiringkonnad ei tahaks teda tunnustada. Kuigi Mati Kütil kui usinal iseõppijal pole ette näidata suuri diplomeid, on ta, kus aga vähegi saab, ikka kampa võetud. Lihtsalt on selline tore inimene, kes on kuidagi rohkem omaette kui teised. Ja mis võiks selles paha olla! Hoopis hea on, sest ka Mati Küti looming on isikupärane, sel on Mati Küti nägu ja see nägu on väga põnev.
Sealjuures on isikupärane Mati Kütt väga mitmekülgne. Neid mehi on Eestis teisigi, kes on pannud end maksma korraga nii kunstis kui ka filmis. Mati Kütt on püsimatu hing, kes on proovinud ja katsetanud läbi paljud animatsioonitehnikad. Nii on ta pendeldanud meie animatsioonistuudiote vahet vastavalt oma ideest lähtuvale vajadusele.
Lisaks joonistustele ja nukkudele on Kütt pannud filmikaadris liikuma isegi päris tavalised nööbid, ja jutustanud nende abil ära Kreeka mehe Homerose iidse loo. Küti “Nööbi odüsseia” on pälvinud välismaa festivalidelt auhindu, nagu ta teisteski tehnikates tehtud filmid.
Veel Vene ajal sai Mati Kütt, nagu ka Priit Pärn, Rein Raamatu käealusena tööle tollal Tallinnfilmi all tegutsenud stuudiosse Joonisfilm. Priit Pärnaga seob Kütti veel seegi, et nad mõlemad on teinud karikatuure, mis räägib teravast ühiskondlikust närvist. Aga ka Mati Küti maalilooming on selline, milles pulbitseb iroonia. Sealt leiab sürrealistlikku mängu värvide, vormi ja teravate teemadega. Leidis juba “nõukaajal”. Mati Kütt oli mees, kes julges olla ta ise juba tollal.
Endla teatri kunstigaleriis on praegu avatud Mati Küti maalide näitus pealkirjaga “Zeitgeist”. Näitusel saab tutvuda juubilari teostega kujutava kunsti vallas.
