Märt Meos puhub teatriga Tapa vaksalile uue elu sisse
(1)
uste-akendega seisnud Tapa jaamahoones sagimine, mille põhjustas vaksalisse tunginud teater.
Etendati hispaanlase José Sanchis Sinisterra näitemängu „Viirastuste vaksal”, mille aines jaama igati sobib. „Viirastuste vaksali” projekti taga on paljudest suvelavastustest tuntud mittetulundusühing R.A.A.A.M. ja selle tegevjuht Märt Meos, kes otsustas puhuda elu uuesti sisse kohale, kus poisipõnnina korduvalt jäätisekokteili järjekorras seisis. „See maja on seotud minu lapsepõlvega, ema elab mul siiamaani Tapa raudteejaamast kuus kilomeetrit eemal,” räägib „Viirastuste vaksali” algataja.
Meose sõnul pole Eesti Raudteel, kellele Tapa vaksal otsapidi kuulub, mingit selget plaani jaamahoone tuleviku suhtes. Teha see korda ja kasutada endisel otstarbel ootesaalina on euronormide tõttu keeluline. „Las inimesed tulevad kohale, näevad maja, ehk siis hakkab mõte liikuma, mis sellest tulevikus saada võiks.”
Jäneda pullitalli teatrielu
Raudteega seostuv asjaajamine tegi Tapa jaamas etenduste andmise veidi keerulisemaks, kuid üldiselt käib see nüüd Meose sõnul libedalt. „Inimesed on avastanud teatri. Heaks näiteks on siin Jäneda, kus me hakkasime mängima pullitallis, kus veel sajandivahetusel olid loomad sees. See on hea leid, Jänedal on olemas hostelid, Täku Tall, mõisahooned. Jäneda rahvas hindab seda, et neid külastab 2000 inimest teatripublikuna. Nüüd, kus see koht on välja arendatud, on kohustus seal edasi teha,” räägib ta ühe maakoha teatriga hõlvamisest. Tänavu juulis toob R.A.A.A.M. Jänedal välja tüki pealkirjaga „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma”, mille on lavastanud Tšiilist pärit Marco Layera.
„Kui varem tegeles R.A.A.AM. põhiliselt Eesti uute tekstide tellimise ja lavale toomisega, siis nüüd on sellele lisandunud väljapaistvate lavastajate kutsumine välismaalt. Kutsun siia lavastama inimesi, kes on omal maal tunnustatud ja mitmekesistaks meie teatripilti,” tutvustab Meos oma teatripoliitikat. Seni on siin käinud Homayun Ghanizadeh Iraanist tegemas klassikalist „Antigonet” ja Marat Gatsalov Venemaalt sealset nüüdisaegset tükki „Tühermaalt”. „Sõidan mööda rahvusvahelisi teatrifestivale, vaatan lavastusi. Kui ma jaanuarikuus Santiagos nägin Marco Layera lavastust, sain aru, et pean ta kutsuma siia teatrit tegema. R.A.A.A.M. on väike institutsioon ja meil on võimalik kiiresti reageerida. Juulikuus tulebki Layera uus lavastus välja.”
Pisikesed teatriorganisatsioonid on Meose sõnul Eestis alaväärtustatud. „Avaliku sektori rahast saavad 95% suured riigiteatrid ja 5% väikesed. Aga välja tulnud uuslavastuste ja antud etenduste poolest langeb väiketeatrite peale 25%. Loodetavasti annab kultuuriministeeriumi uus toimima hakkav rahastamismudel rohkem võimalusi, suuremat paindlikkust.”
Peagi loodab mittetulundusühing R.A.A.A.M. tihendada oma tegevust ka talvekuudel, kuna Telliskivi loomelinnakusse luuakse teatrikompleks Vaba Lava, mille eestvedajate hulka kuulub ka Märt Meos. „Telliskivi linnakusse tuleb Vaba Lava uus black box’i saal, mis on parim Eestis. Seal saavad oma projektilavastustega üles astuda Eesti väiketeatrid. Aasta 2013 septembris peaks seal välja tulema esimene lavastus.”
Projektiteatri lätted
Seal etenduvad projektid mitmekesistavad Tallinna teatripilti. „Projektipõhine teater lähtub ideest. Tekivad head võimalused neid ideid realiseerida. Telliskivi linnakusse tulevad lisaks teatrisaalile proovisaalid. Meil on olemas 200 vabakutselist näitlejat, keda saab kutsuda projektidesse.”
R.A.A.A.M. on tegutsenud tosin aastat, alates Merle Karusoo aastal 2000 loodud dokumentaaltüki „Save Our Souls” teisest osast. Selle esimene osa valmis veel VAT-teatri egiidi all. Tipphetkedeks on olnud kunstiainelised suvelavastused „Külmetava kunstniku portree” ja „Põrgu wärk” Viinistus. „Sellist hetke, kus oleks olnud tahtmine loobuda, pole mul olnud,” ütles väikest teatrit vedav Meos. „Masuaastad 2009 ja 2010 olid rasked. Publik tahtis minna teatrit vaatama turvalisemasse kohta keset linna. Teatritegemisel on risk päris suur. Õnneks on mul aastas mitu projekti. Kui ühel lähebki halvemini, siis peavad teised selle kompenseerima. Pean kassa tulemustest tähtsamaks seda, et oleks olemas idee ja loomine tegijatele midagi pakuks.”
LAVASTUS
„Viirastuste vaksal”
„Viirastuste vaksal” räägib maailma ümberkorraldumise tagajärjel üle jäänud täies elujõus kahest näitlejannast, keda lihtsalt pole enam kellelegi vaja. See on lugu ideaalidele truuks jäämisest.
Autor: José Sanchis Sinisterra
Osades: Elina Reinold ja Helena Merzin
Lavastaja: Gerda Kordemets
Kunstnik: Ervin Õunapuu
Esietendus: 21. juuni 2012
Lavastust mängitakse Tapa raudteejaamas kuni 14. juulini kokku 15 korda.
Tapa raudteejaam
Tapa raudteejaam suleti 2004. aastal ja on nüüd esimest korda avatud suvise teatrina.
Teatrietenduste tarbeks on hoone korrastatud ja vanasse puhvetiruumi paigaldatud tribüün 150 pealtvaatajale.
