Lootus elab üleujutatud lobudikes
„Metsiku lõunamaa asukad” toob esmajoones meelde Mark Twaini „Huckleberry Finni seiklused. (Kaader filmist)
Reedel toimub kinos Sõprus esilinastus, kus saab näha viimase Sundance’i festivali võitnud draamat „Metsiku lõunamaa asukad”. Et päev varem näidatakse filmi ka Helsingi festivalil „Armastus ja anarhia”, osaleb Tallinna esilinastusel ka teose produtsent Dan Janvey, kellel peaks olema mõndagi huvitavat rääkida.
Janvey ja filmi režissöör Benh Zeitlin on noored mehed, kelle jaoks on see esimene täispikk filmiprojekt. Sama kehtib muidugi ka filmi kuueaastast peategelast Hushpuppyt kehastava Quvenzhané Wallise kohta, kes esitab anonüümse lõunapiirkonna puruvaese neegriplika rolli uskumatu ehedusega.
Hollywoodi ime
Kui Wallise televisiooniintervjuudes väljenduv rikkumatu taip paneb ameeriklased liigutusest ohkama, siis Hushpuppy isa rolli täitva Dwight Henry lugu kõlab nagu puhas Hollywoodi ime. Henry sattus filmi staariks lihtsalt seetõttu, et pagariäri juhtus asuma filmitegijate kontori vastasmajas. Nii Henry kui ka Wallis astuvad järgmiseks üles Steve McQueeni filmis „Kaksteist aastat ori”, mille peaosalised on Brad Pitt ja Michael Fassbender.
Filmi enda kohta tuleks kõigepealt öelda, et kuigi selles kujutatakse äärmist vaesust ning Hushpuppy ja tema karm joodikust isa ei moodusta just mudelperekonda, leidub filmis siiski nii palju helgust, et seda nimetatakse üldiselt lapselikuks fantaasialooks.
Üleujutatud lobudikerajoon toob meelde New Orleansi vee alla jäämise (Henry pagariäri asubki selles linnas), mis tekitas sealsetes vaesemates elanikes tõsist tuska võimude vastu. Vasakpoolsele sõnumile näikse viitavat ka liustike vettevajumise kaadrid, mis Hushpuppy tõlgenduses ongi siinse katastroofi põhjustajaks. Aga siin ei süüdistata kedagi, elust räsitud paadialuste ja tsiviliseeritud maailma elutuilmeliste esindajate vahel toimub küll kohtumine, aga mitte tegelikku konflikti. Hushpuppy õpib, et nutta ei tohi, vaja on olla julge ja tubli, muidu ei tule ju üldse toime.
„Metsiku lõunamaa asukad” kuulub teekonnafilmide alaliiki „paadifilmid”, mis toob esmajoones meelde „Huckleberry Finni seiklused”. Mark Twaini ühiskonnakriitilisusega võrreldes on Hushpuppy teekonda kujutatud naiivsemalt ja eks olegi sündmusi siin nähtud väikese lapse perspektiivist.
Ühesõnaga, kui peaks võrdluse abil selgitama, mis laadi teos „Metsiku lõunamaa asukad” ei ole, siis tuleb esimesena meelde John Hillcoati 2009. aasta film „Tee”. Süžee on põhimõtteliselt samasugune, Viggo Mortensen liigub koos väikese lapsega üle postapokalüptilise maastiku ja näeb palju koledaid asju. Benh Zeitlini filmi meeleolu, nagu kliimagi, on aga totaalselt teine, nii et kahe loo võrdluses jääb kahtlus, et mustanahalised tulevad eluraskustega lihtsalt edukamalt toime. Osa vaatajaid võib selle naiivsuse pärast tagasi põrkuda, ehkki film ei sisalda samal ajal ka midagi, mida saaks liigses suhkurdatuses või pisarakiskujalikes tendentsides süüdistada.
Augustis teatas USA meedia, et filmi kiitis heaks ka ülimõjukas telesaatejuht Oprah Winfrey, kellele seda omakorda soovitas Barack Obama isiklikult. Lisaks Sundance’i edule ka Cannes’is Kuldse Kaamera võitnud Zeitlinit peetakse nüüd ka tõsiseks Oscari-kandidaadiks. Pooleldi põlve otsas ja amatöörnäitlejatega tehtud debüütfilmi kohta pole just paha.„Metsiku lõunamaa asukad”L: Benh Zeitlin
O: Quvenzhané Wallis, Dwight Henry
Auhinnad: Sundance’i festivali peaauhind, Cannes’i festivali Kuldne Kaamera
Esilinastus 21. septembril kinos Sõprus, alates 27. septembrist kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza.
