Leekrüübe väärtustab vanavara
Kaks vahvat vanadaami preili Douffet ja preili Schoen on tagasi Draamateatri laval. Pühapäeval toimus Peter Shafferi „Leek-rüüpe” esietendus.
Need kaks vanadaami oskavad väärtustada minevikus peituvat nii, nagu inglise näitekirjaniku Peter Shafferi fantaasialend ette näeb. Koosseis on sama mis 1995. aastal, kuid peaosad on vahetunud. Ent võimekad näitlejad Kersti Kreismann ja Maria Klenskaja saavad jagu ka rollijaotusest, mis tehtud risti vastupidi kergema vastupanu teed minekule. Näitlejad on oma võidu saavutanud ja seda arvatavasti sugugi mitte lihtsalt, sest tehtud töö vaeva on nende rollides näha.
„Leekrüüpe” lavastuse puhul on imekspandav hoopis muu. See, et lavastaja Priit Pedajas lõpetas umbes kuu aega tagasi samas saalis oma Madis Kõivu „Lõputu kohvijoomise” suurtöö, mis on vormilt igati moodne ja sõnumilt suur.
Nüüdne lavastus on laadilt vanamoodne, tuletades meelde 19. sajandi lõpu teatrit, kus suured staarnäitlejad omapäi tükki kokku harjutasid. Viisakalt öeldes võib sellist lähenemist mitmekesisuseks nimetada. Töötegemise kiirus – teine tükk kuu aja pärast – on samuti tähelepanuväärne, kui arvestada, et aastas ka ühe lavastuse teinud meest ei peeta logardiks.
Päevakohane vanamoodsus
Paradoksaalsel moel annab selline vanamoelise teatri ehedus tulemuse, mis tükki aktualiseerib. See nimelt langeb kokku näitemängu poolt tõstetavate väärtustega, jagavad ju Kreismann ja Klenskaja preili Douffet’ ja preili Schoenina publikuga vaimustust antiikesemete, ajaloo ja minevikus peituvate põhiväärtuste üle. See vanamoelise teatri vormi ja tüki muinasjulleliku sisu ühtsus tuleb omal kombel kasuks ja oma sõnumi poolest on „Leekrüübe” 2008 ehk isegi kõnekam kui „Leekrüübe” 1995.
Praegune versioon on dramaatilisem, eelmine seevastu lõbusam. Aga võta kinni, kas teravam teater sünnib tänu tegijatele või ajale, kus Peter Shafferi poolt kirja pandu osutub tähtsamaks.
Nii leiab sama näitemängu tagasitoomine teatri kavva 13 aastat hiljem kahekordse ja vettpidava põhjenduse. Näitlejad saavad uutmoodi rollid ja etendus, mille kasuks ajalugu töötab, sõnaõiguse. Tükid tulevad tavaliselt teatrisse tagasi kahe ja enama kümnendi möödumisel, ent Draamateater on teinud erandi, mis vähemalt osalt õigustust leiab.
„Leekrüübe”
Autor: Peter Shaffer
Lavastaja: Priit Pedajas
•• Osades: Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Guido Kangur
•• Esietendus 9. novembril Heliose kinos, järgmised etendused 14., 15., 19., 20. novembril
























