Kuuekümnendate telemaja pakub täna nalja
Mitte ainult sellepärast, et telemehi Valdo Panti ja Mati Tilbat mänginud näitlejad Raivo E. Tamm ja Tiit Sukk oma ümberkahastumises midagi naljakat ja väga iseloomulikku oleks tabanud. Tegemist oli siiski enama kui sketšidega. Oli olemas naljakas ja oma absurdsusest hoolimata loogiliselt arenev lugu, mis pakkus järjest uusi koomilisi olukordi ja arenguid. Mis peegeldasid omal parabooli-laadsel moel Eesti Televisiooni ajaloo saladusi ja murdepunkte. Ning telestaaride saatused selles soustis.
Oleks vale öelda, et “Kohtumine tundmatuga” oleks lahendanud Valdo Pandi fenomeni kõik saladused. Seda fenomeni markeerisid komöödiast “Mehed ei nuta” tuttava muusika saatel televiisorite ette sibavad neidised, kellele Valdo Pandi ajaloosaade “Täna 25 aastat tagasi” mõjus tõelise magnetina.
Valdo Pandi fenomenist ja isiklikust draamast olulisemaks kujunes fantastika valda kuuluv süee Marsil elavatest Tipist (Lembit Ulfsak) ja Täpist (Peeter Oja), kes, avastanud oma ETV teisikud, otsustavad saata Maale Täpi, et see õiendaks konspiratsiooni säilimise huvides arved nukkude looja Tädi Ruthiga (Ülle Kaljuste). Kreisiraadios kunagi taasavastatud Tipi-Täpi teema leiab nüüd koomilise edasiarenduse Täpis, kes elab filmi ajal noore telemehe Mati Tilba peas.
Ilma poliitikata aeg
Urmas Vadi ja Jaak Kilmi ei maksa selles filmis kätte nõukogude võimule ja selge ka, miks - nende paremad aastad on veedetud vabas Eestis. Pigem on filmis näidatud ajastu poliitilised märgid, nagu Zaparozetsi auto, Tilba ühiskorter ja kaladele kiitust lugev Karl Vaino (Andrus Vaarik) – kui vaimukalt stiliseeritud nipsasjad mummuliste kohvitasside kõrval ajastutruult taasloodud telemaja kohvikus. Muuseas, suur osa praegusest telemajast kõlbas ajastutruult kaadrisse ilma igasuguse kohendamiseta!
Filmi peategelased, Valdo Pant ja tema noor kolleeg Mati Tilba, ei vaevle siin võimude survest tingitud konflikti käes. Ei ole probleeme tsensuuri ega vaimse ahistamisega. Ka ei ole Marsilt pärit Tipi ja Täpi paraboolil piisavalt selget poliitilist sõnumit. Pigem seondub kogu pealiiniga seotud mäng tänase päevaga, meie aja meediasangarite ja nende probleemidega. Ajastu konfliktide asemel on tegijad eelistanud tänase päeva satiirilist peegeldust.
Mõelgem, mida tunneks selles filmist ära ja millest saaks aru prantslane või kreeklane. Inimene, kes ei tea midagi Pandist, Talvikust ega Tipist-Täpist. Saaks aru nii mõndagi, sest omad Pandid ja Tipid-Täpid on igal pool. Kuid välismaalane jääks ilma äratundmisrõõmust, mis oli naljaka teose “Kohtumine tundmatuga”
