Kultuurkapitali aastaauhindade esiplaanil helendas Pärnu
(2)
Nimelt oli Pärnu esindatud arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiates, kus Pärnu Vallikääru park tõi auhinna viiele inimesele, kes ta kujundasid. Selle preemia lisana väljastas arhitektuuri sihtkapital ka tunnustuse Pärnu linnavalitsusele, kelle head soovid hästikujundatud avalikul ruumil realiseeruda lasid. Kuna linnavalitsus tähendab linnapead, siis oli Pärnu linnapea Toomas Kivimäe kohalolek vägagi tuntav. Kui esinejad nimetasid oma viisakusavaldustes kohalviibijaid, märgiti peale kultuurkapitali nõukogu esimehena kohal viibiva kultuuriminister Rein Langi sagedasti ka Pärnu linnapead.
Samuti oli Pärnu kohal emotsionaalselt. Oma Pärnu päritolu mainis audiovisuaalse kunsti sihtkapitali missioonipreemia saanud ETV2 peatoimetaja Marje Jurtšenko, kelle teened „Eesti lugude” programmi vedamisel äramärkimist leidsid.
Mitte kõik auhinnatud ei maininud oma Pärnu päritolu. Näiteks ei jõudnud seda teha näitleja Katariina Unt oma emotsionaalses tänukõnes preemia eest, mille ta sai tänu rollidele kahes möödunud aastal linastunud mängufilmis. Näitleja tunnistas sedagi, et nõusoleku mängida roll Sulev Keeduse filmis „Kirjad Inglile” andis ta pärast seda, kui eelmised pretendendid olid rollist ära öelnud.
Kultuurkapitali sihtkapitalide esindajaid, kulka kontori töötajaid, kultuuriinimesi, auhinnatuid ja õnnitlejaid oli kogunenud Endla suurde saali parteri jagu, veidi jätkus rõdulegi. Auhindamisel lõid oma etteastetega – väljenduselt nappide, aga meeleolukatega – kaasa ka Endla teatri näitlejad Ago Anderson ja Lauri Kink.
Kultuurkapitali aastaauhinnad 2011
Arhitektuur
Peterburi Jaani kiriku interjöör – vaimselt ja arhitektuurselt nõudliku ruumitüübi meisterliku ja nüüdisaegse käsitluse eest ning tunnustuseks aastatepikkusele säravale ja mitmekesisele loometööle
Juta Lember 7000 eurot
Audiovisuaalne kunst
Mängufilm „Idioot”
Filmi stsenarist Rainer Sarnet 3500 eurot
Filmi operaator Mart Taniel 3500 eurot
Helikunst
Eesti rahvamuusika traditsioone ja rahvuskultuurilisi väärtusi kandva ja arendava loomingupärandi eest
Anti Marguste 7000 eurot
Kirjandus
Romaanisarja „Apteeker Melchior...” ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest
Indrek Hargla 7000 eurot
Kehakultuur ja sport
Eesti jalgpallikoondise peatreener – edukas esinemine EM-valikturniiril, koondise läbi aegade kõrgeim reiting maailmas
Tarmo Rüütli 7000
Kujutav ja rakenduskunst
Silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2011. aastal – isikunäitus „VOOL/tööd” Tallinna Kultuurikatlas, performance’i-tegevus kunstifestivalil „Seanahk 3” ja kontseptuaalne sound art album „Forbidden to Sing”
Raoul Kurvits 7000
Näitekunst
Omanäoliste, üldpildist selgesti eristuvate käekirjade ja kompromissitu pühendumisega tehtud teatri ja saavutatud taseme eest 2011. aastal
Teater NO99 3500
YES33 ehk Tartu Uus Teater 3500
Rahvakultuur
TeateTants 2011 korraldamise eest
Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts 7000
Sihtkapitalide aastaauhinnad
Arhitektuur
Lift11 linnainstallatsioonide festival, Kiltsi mõisa restaureerimine, NO99 põhuteater, Pärnu Vallikääru pargi maastikuarhitektuur
Audiovisuaalne kunst
Elutööpreemia helirežissöör Jaak Elling, animafilm „Keha mälu”, menufilm „Lotte ja kuukivi saladus”, dokumentaalfilm „Uus maailm”, näitleja Katariin Unt, taustajõud Ave Kuik, missioonipreemia Marje Jurtšenko
Kehakultuur ja sport
Elutööpreemia Ando Palginõmm, Eesti spordiregistri käivitamine ja arendamine Veiko Ulp, spordireportaažid Tarmo Tiisler, võimlemisliidu peasekretär Kadri Liivak, võrkpallitreener Avo Keel
Kujutav ja rakenduskunst
Tekstiilidisainer Mare Kelpman, plakatigraafik Marko Kekišev, rahvusvaheline kuraatoridebüüt Maria Arusoo, fotokuu üritustesarja kuraatoritöö Marge Monko, kunstikriitika Maarin Ektermann
Rahvakultuur
XI noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm”, luule- ja miniteatrid Rita Ilves, tantsuteater Tee Kuubis, muuseumilugu Piret Õunapuu, pärimusmuusika õpe Mare Mätas, eesti rahvakultuuri tutvustamine Euroopas Valdo Rebane, ehtekunst Liivi Soova, väljaanded „Metsast leitud kirik” ja „Päritud paigad”
Eestlase arhetüüp
Mart Niineste
muusikaajakirjanik
On hea meel tõdeda, et helikunstipreemia väljaandmisel on kultuurkapital truuks jäänud traditsioonidele. Helilooja Anti Marguste rahvamuusikast toitunud loomeleegi pikaajalise põlemise väärtustamine ütleb selge sõnaga, et suurmeestest meie keskel puudust pole, tundkem nad lihtsalt staarmeeste seas ära.
Marguste alates viiekümnendatest sädemeid pildunud nii suur- kui ka väikevormid, sümfooniad kui ka koorilaulud ja neid iseloomustav rahvuslik-arhetüüpne, ent veidi nihkes helikeel, kust ei puudu ei rahulik eluvaatlus, ärgas iroonia ega lopsakalt muigav huumor, on nüüd ametlikult tõstetud kõrgustesse, kus kaks habemega vanameest juba ees ootamas. Kolm on seltskond. Hea seltskond.
Marguste puhul seda enam, et tema loominguline leek põles kõige pikemalt just sel ajal, kui meile ajalooliselt omasest euroopalikust kultuuriruumist eraldasid meid raudne eesriie ja riisutud liivariba rannajoonel.
Mees ala(teadvuse)voolust
Tanel Veenre
kunstiajakirjanik
Raoul Kurvits on vabamõtleja ja aristokraat kunsti hämaralalt. Tema jõuline natuur ja nurgeline siluett hägustavad piiri loome ja loomulikkuse vahel, tema jagatud jäljed on fragmendid suuremast voolust. Ja see vool omakorda on otseühenduses alateadvusega ja seeläbi… siia peaks nüüd mõne vänge sõna kirjutama, kuid see oleks mäng tulega.
2011. aastal jättis Kurvits endast maha jälgi kõige erinevamates formaatides: isikunäitus „VOOL/tööd” Tallinna Kultuurikatlas, performance’i-tegevus kunstifestivalil Seanahk 3 ja kontseptuaalne sound art’i album „Forbidden to Sing”.
Kujutava ja rakenduskunsti väiksemate preemiate puhul on ajastu nägu eelkõige kuraatori, kunsti mõtestaja ja ideoloogi rolli pjedestaalile tõstmine. Marge Monko, Mare Kelpman, Maria Arusoo, Marko Kekišev ja Maarin Ektermann on eelkõige inimvedurid, kes liigutavad tähendusvälju ja inimesi.
Nobeli vääriline Teatetants
Rein Sikk
rahvatantsija
Kui rahvatantsu propageerimise alal antaks välja Nobeli preemiat, oleks Teatetants igati vääriline kandidaat. Seda mõistis ka kultuurkapital, sest aastaauhinna andmine Teatetantsule on tubli ja väärt tegu. Teatetants ei olnud ju mitte üksnes Eestis, vaid suisa maailmas ainulaadselt suurejooneline ettevõtmine.
Kalev Järvela heas mõttes hull idee teha isamaale rahvatantsuga ring peale kosus pikki aastaid. Viimaks sel suvel augustis teoks saanuna läbiti kaheksa päevaga lakkamatult tantsides 15 maakonda ja rohkem kui 1000 kilomeetrit. Kõik kaasalöönud ja -aidanud võivad nüüd oma mälestused ja fotod kuldsesse köitesse panna, et lastelastelegi näidata: me tegime selle imeväärse uskumatu teo ära! Kaerajaanirahvas oli maailmale eeskujuks! Ja pange tähele – nii nagu prügikoristuskampaania puhul hakkab peagi ka Teatetantsule naabrite juures tulema nooremaid õdesid-vendi. Hea nakatab.
Taustajõud valgusvihku
Kristi Vahemaa
spordiajakirjanik
Spordipreemiad läksid möödunud aasta eest taustajõududele. Esimesena tekib mõistagi küsimus, kas tõesti oli 2011 nii kehv aasta, et ükski tegevsportlane polnud preemia vääriline. Teisalt jällegi ei saa ühegi võitja panust tema valdkonnas alahinnata. Pallimängukoondiste peatreenerite Tarmo Rüütli ja Avo Keele esiletõstmine pole mõistagi üllatus. Ka kergejõustikutreener Ando Palginõmm on üks neist, kelle elutöö on jätnud jälje Eesti spordilukku.
Ülejäänud kolm väljavalitut on ehk üllatuslikumad, kuid sugugi mitte vähem kiitust teeninud. Eesti võimlemiselu Kadri Liivakuta, kes 1. jaanuaril alaliidu peasekretäri ametile joone alla tõmbas, ei kujuta ausalt öeldes hästi ettegi.
Tarmo Tiisleril, kes kolis aasta lõpus raadiost televisiooni, on vaieldamatu trump reportaaž. Tahaks vaid loota, et Tarmo saab veelgi rohkem hiilata žanris, kus talle praegu Eestis vastast ei ole.
Kommentaar
Andres Laasik
toimetaja
Auhinnati kohti, kus rahvas käib
Arhitektuuri sihtkapitali auhindade seast torkavad silma avalike hoonete lahendused, mida saavad vaadata need inimesed, kes tulevad neisse hoonetesse mingite oma ühiskondlike vajaduste ajel.
Arhitektuuri peapreemia tõi Juta Lemberile töö, mis on meie arhitektuuri auhindamise praktikas väga erandlik – preemiaga seotud maja ei asu üldse Eestis. Ja samal ajal on tegu hoonega, mis on eestlaste jaoks omamoodi rahvuslikuks monumendiks – jutt on Peterburi Jaani kirikust. Kiriku sisekujundus on meisterlik kompromiss ajaloo ja tänapäeva, kiriku ja kontserdisaali, Peterburi ja luterliku vaimu vahel. Askeetlik töö.
Avalikus ruumis toimunud suhtumiste muutustest räägivad ka teised auhinnatud tööd: põhuteater ja Pärnu Vallikääru park.
„Idioot” ilma vürst Mõškinita?
Kindlasti on Audiovisuaalsel sihtkapitalil põhjust anda aasta suurim auhind mängufilmi „Idioot” tegijatele, kuid samal ajal pole keelatud osundada sellise auhindamise küsitavustele. Millegipärast pole auhinnatute hulgas nimirolli esitajat Risto Kübarat. Kui seda rolli ei hinnatud nii õnnestunuks, et näitleja nimi auhinnatute hulka lisada, kas siis on üldse tegu aasta lõikes kõige enam esiletoomist vääriva teosega? Või kui see roll ikkagi on hea filmi vääriline, kas pole siis preemiast ilmajätmisega tehtud näitlejale liiga?
Et sihtkapital näitlejate filmitöösse üleolevalt ei suhtu, näitab siiski Katariina Undile nutikalt kahe suure filmirolli eest antud preemia.
Kenasti osundab tunnustavalt missioonipreemia Marje Jurtšenkole, on ju ETV2 ennast kehtestanud kui üks kultuurne kanal.
Teatrid said raha juurde
Kahele aasta lõikes väljapaistvale teatrile, NO99-le ja Tartu Uuele Teatrile auhinna määramine on moraalsel moel tugev käik. Tegu on kahe erineva teatriorganismiga, kes pretendeerivad tõsisel moel meie teatrikunsti eelväe rollile. Nii on see preemiamääramine kaalukas toetusavaldus.
Ometi on selline otsus haavatav lihtsa põhimõtte järgi – et kultuurkapital peaks oma tegevuses esmalt juhinduma loovisikutest ja alles seejärel institutsioonidest.
