Kulka kroonis aasta kümme sulesangarit

Eile avalikustati Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tänavuste aastaauhindade saajad. Proo­­sa-, luule-, esseistika- ja vaba­auhinna määranud žürii esimees Marek Tamm märkis, et lõplikud otsused langetati üksmeelselt, ent neile eelnes pingeline arutelu. Kõige kauem arutleti proosa- ja luulelaureaadi üle.

„Kõik sõelale jäänud teosed olid ühest või teisest küljest tugevad,” märkis Tamm. „Eriti tihe oli konkurents luules, ent proosaski vaidlesime viimase hetkeni.”

Vaidluste tulemusel tunnistati aasta parimaks proosaraamatuks Kalev Kesküla miniatuurikogu „Elu sumedusest” ja parimaks luulekoguks Hasso Krulli „Neli korda neli”. Kaalukaimaks esseekogumikuks peeti Jaan Kaplinski „Paralleele ja parallelisme”. „Kaplinski teos on väga kergelt ja tihedalt kirjutatud kokkuvõte autori vaadetest keelele ja kultuurile, mis on temas settinud aastakümneid,” ütles Tamm. „Julgen pidada seda raamatut mitte ainult viimase aasta, vaid viimase kümnendi üheks olulisemaks esseeraamatuks.”

Vabaauhind läks Friedebert Tuglase proosakogu „Valik proosat” koostajale Jaan Unduskile. Ka Unduski koostatud ja kommenteeritud valik Tuglase proosast koondab autori aasta­küm­nete pikkuste uuringute tulemusi. Tamm avaldas lootust, et teos muutub teetähiseks järgmistelegi teadlastele, kes soovivad vanale klassikale elu sisse puhuda.

Parim näidend leidmata

Parimaks lasteraamatuks valiti Mika Keräse „Peidetud hõbedane aardelaegas”. „Lasteraamat kõige paremas mõttes – hoogne, lõ­bus, põnev ja hästi kirjutatud,” iseloomustas teost lastekirjanduse žürii juht Jaanus Vaiksoo. „Raamatu sihtrühm, üheksa- kuni 13-aastased lapsed ilmselgelt naudivad seda liiki kirjandust. Lihtne, aga mõjus lugu.”

Näitekirjanduse preemia nominendid ja laureaat jäid heal tasemel teoste vähesuse tõttu välja kuulutamata. „Praegused näitekirjanduse hindamise reeglid on liiga ranged, sest arvestada saab ainult trükis ilmunud näidendeid,” leidis Tamm. „See­tõttu tegime ettepaneku, et näitekirjanduse auhinda antakse välja üle aasta, mis loob eelduse tõsiseltvõetavaks konkurentsiks.” Auhinnad antakse üle 14. märtsil, emakeelepäeval kirjanike liidu musta laega saalis.

Kirjanduspreemiad

Ilukirjanduslik proosa

•• Kalev Kesküla, „Elu sumedusest” (Tuum)

Luule

•• Hasso Krull, „Neli korda neli” (EKSA)

Esseistika

•• Jaan Kaplinski, „Paralleele ja parallelisme” (Tartu Ülikooli Kirjastus)

Vabaauhind

•• Jaan Undusk (koostaja), Friedebert Tuglas, „Valik proosat” (Avita)

Lastekirjandus

•• Mika Keränen, „Peidetud hõ­bedane aardelaegas” (Jutulind)

Venekeelne proosa

•• Andrei Ivanov, „Putešestvie Hanumana na Lolland” (Avenarius)

Venekeelne luule

•• Nikolai Karajev, „Bezumnoe malabarskoe tšaepitie” (Kite)

Artikliauhind

•• Marju Lepajõe, „Reiner Brock­manni värsside vältimatusest”, Keel ja Kirjandus nr 10

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

•• Piret Saluri – Mika Waltari, „Sinuhe” (Varrak)

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

•• Jean Pascal Ollivry – A. H. Tammsaare, „Vérité et Justice”, („Tõde ja õigus”) I ja II köide