Krossi sünnipäeva tähistavad konverentsid ja kordustrükid

Kross on päevakorras. Eile kõnelesid temast Tammsaare majamuuseumis kirjandusteadlased, Rakvere Teatrikohvikus tõi Raivo Trass tänapäeva „Rakvere romansi”, terve nädala on noppeid Krossi loomingust saanud kuulata Klassika- ja Vikerraadiost jne – kindlasti on „isetekkelisi” üritusi kirjaniku 90. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldatud veelgi. Täna aga kogunevad tema lähedased, sõbrad ja mõttekaaslased Estonia talveaeda koosviibimisele, mida küll peategelane ise oma otsese kohal­olekuga väärtustada ei saa. Peo­kõne peab seal Andres Tarand, kelle ettekanne räägib korraldaja Piret Saluri sõnul Jaan Krossist kui inimesest, kes ei olnud eestlastele mitte ainult väga hea kirjanik, vaid ka riigimees ja rahvuslik südametunnistus.

Olgugi et Krossi suure täht­päeva puhul pole korraldatud rahvusvahelist konverentsi või kollokviumi, on sellest sündmusest ometi põhjust rääkida ka laiemalt. Nimelt antakse sel õhtul literaat Ain Kaalepile üle esimene Jaan Krossi nimeline kirjandus­auhind, mis on lisaks muule ka üks väga vajalik meede kirjanduse väärtustamiseks Eesti ühiskonnas. Auhinna annab välja Jaan Krossi Sihtasutus, mille asutasid tänavu Ellen Niit, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross.

Peoõhtu külalised saavad esimestena heita pilgu ka „Keisri hullu” eritrükile, mida antakse välja vaid tuhat eksemplari. Romaani viies suurem eestikeelne trükk on ilmunud Eesti Päevalehe kirjastuses.

Uue sarja avateos

Kuna ajakirja Akadeemia ja Eesti Päevalehe täpselt kuu aja pärast ilmumist alustava uue raamatusarja „Eesti mälu” avaraamat „Kallid kaasteelised” on samuti Krossi sulest, tehakse koosviibimisel esimest korda avalikult juttu nii sarja eesmärgist ja kontseptsioonist kui ka näidatakse ja jagatakse külalistele trükisooja avaraamatut. Kui küllaltki väikse tiraažiga „Keisri hullu” eritrükist võib huviline kergesti ilma jääda, siis „Kallite kaasteelistega” seda muret pole – raamatu tiraaž on kirjaniku mastaabi vääriline, ligi 50 000 eksemplari. Samasse suurusjärku jäi ka eelmise EPL-i sarja avaraamatu, Lennart Meri „Hõ­be­valge” tiraaž.

„Keisri hull” on tõlgitud vähemalt 16 keelde (soome, ungari, norra, rootsi, taani, leedu, bulgaaria, slovaki, tšehhi, vene, hispaania, itaalia, portugali, prantsuse, hollandi ja inglise keelde). Seega pole see mitte ainult Jaan Krossi rahvusvaheliselt tuntuim romaan, vaid ka üks eesti kirjanduse kuulsamaid teoseid maailmas.

Eesti Päevalehe kirjastaja Margus Küppari sõnul müü­­di Eesti Päevalehe ja ajakirja Akadeemia raamatusarjas „Eesti lugu” ilmunud „Keisri hull” kiiresti läbi. „Oleks ju äärmiselt kurb, kui  Jaan Krossi 90. sün­ni­aastapäeval ja alanud lugemisaastal seda raamatut kusagilt saada poleks. Kirjastajatena on meil loomulikult suur rõõm ja au „Keisri hull” veel üks kord Eestis välja anda,” rääkis Küppar.

Krossi sünniaasta­päe­vaks aga ei ilmu uues­ti vaid trükised: taas on DVD-l välja antud ka Peeter Simmi dokumentaalfilm „Söerikastaja” (Lege Artis Film), mis räägib Krossi kui ühe tuntuma eesti kirjaniku kujunemisteest rasketes oludes.