Kolme naise luhtunud saatus avaneb Ugala teatri laval tellingute vahel
Peeter Tammearu on saanud hakkama praeguse Eesti parima Tšehhovi-lavastusega.
Tammearu tegi suurlavastuse, sest Tšehhovi “Kolme õe” lavastamine on suur töö ka pealinnade suurtele teatritele. Viljandist rääkimata. Ja vähemalt nimiosaliste esitustes peitub ettevõtmise õigustus, kolm näitlejannat veavad vapralt kirjaniku poolt rollidesse valatud isikliku elu luhtumise valu.
Mingitest kavalatest tõlgendusnippidest, mis aktsentide kaudu välja tuleks, rääkida ei saa. On selline tšehhovlik “Kolm õde”, nagu tegi Berliini Schaubühnes Peter Stein, kuigi tema perfektsionismini Viljandis ei küünita. Siiski on Ugalas nähtu ajastutäpne ja näitemängu partituurile vastav.
Kogu lavastusest kukub siiski välja üks lavakujunduse detail. Nimelt on kindral Prozorovi 19. sajandi lõpu korteris tellingud, sellised, mida saab võtta tööriistalaenutusest. Tegevust need tellingud väga ei sega, aga eriti sellele kaasa ka ei aita. Viimases vaatuses püüab Andrei (Aarne Soro) tellinguid pidi meeleheitepuhangus kõrgustesse tõusta ja see on kõik. Vägisi jääb mulje, et tellingud on lavakujunduse teinud Jaanus Laagerküll seadnud lavale selleks, et kriitikud asja mõistataks.
Tugev naiseteema
Tõsi on aga see, et lavastuses ei tekitata metafüüsilisi väärtusi ruumi, helide ega näitlejamaagiaga. Sellist trafaretset tšehhovlikku atmosfääri laval ei hõlju, aga see-eest on olemas klaarid rollid, kus inimeste olemus selgelt näha. Liina Olmaru Olga on piinlikult korralik. Elutark ja delikaatne. Ja ühtlasi leppinud oma vanatüdrukupõlvega. Triinu Meriste Maša pole seevastu oma saatusega sugugi rahul ja loodab ikka veel kohata suurt armastust, mis tegevuse käigus juhtubki, kuigi teab mis suurt õnne endast ei kujuta. Kadri Lepa Irina on aga nooruslikult ilus tänu oma unistustele ja kujutlustele. Millele kõigele saabub lõpp. On see siis lavastaja soov või mitte, kuid Ugala “Kolmes ões” on tugev naiseteema. Naise soov armastada ja armastatud olla. Ja traagika, et see kõik ei taha eluproosas sugugi hästi realiseeruda… Tšehhovi partituur näib sedapuhku olevat paigas sedamoodi. Tammearu loodu on praegu Eesti parim Tšehhovi-lavastus. Teised pole teinud. Kas pole suutnud või julgenud.
Lavastus
“Kolm õde”
Lavastaja: Peeter Tammearu
Osades: Liina Olmaru, Triinu Meriste, Kadri Lepp, Aarne Soro jt
Esietendus Ugalas 13. septembril
 |
  |
 |
