Kolm naist Euroopa ühenduse hälli juures
Kõigil katoliku maadel on oma kaitsepühakud. Paavst Paulus VI andis meie kontinendi Nursia Benediktuse kaitse alla. Johannes Paulus II asetas tema kõrvale slaavlaste apostlid vennad Kirillose ja Methodose, kes sümboliseerivad idapoolseid rahvaid ja riike, sest Euroopa ei ole ju ometi ainult lääs, vaid läheb Uuralini välja.
Nüüd on Johannes Paulus II saanud hakkama üsna revolutsioonilise zhestiga: piiskoppide sinodi avamisel 1. oktoobril andis ta teada, et on otsustanud eelnevalt valitud pühakutele lisada kolm naisekuju, sest naised on mänginud ja mängivad ajaloos ikka veel suurt osa. Samas märkis paavst, et kirik on minevikus lasknud end mõnikord mõjutada kultuurilistest kontekstidest, mis ei osutanud naisele väärilist tähelepanu.
Need kolm väljavalitud naist on Edith Stein (1891–1942), rootsi Püha Birgita (1303–1373) ja Siena Katariina (1347–1380). Kõik kolm on müstikud, aga nad sümboliseeriva erilisi aspekte Euroopa kultuuriloos. Stein, kes näib olevat paavstile eriti südamelähedane, sümboliseerib "selle sajandi Euroopa draamasid". Ta on filosoof, saksa ülikooli kasvandik, tõeotsija, karmeliit, kes kunagi ei salanud oma juudi päritolu ja suri oma Jumala ja rahva eest Auschwitzi koonduslaagris.
Birgita esindab Põhja-Euroopat, eriti skandinaavlasi ja on tuntud ka Eestis. Ta on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mida ma pole veel prantsuse ega saksa raamatukogudest ega -kauplustest suutnud leida. Nüüd ehk tuleb mõnel idee vähemalt osa neist maakeelde tõlkida! Siena Katariina kirjutas teoloogilisi traktaate ja tegi ka poliitikat. Väljaspool Itaaliat tuntakse teda siiski üllatavalt vähe.
Need kolm naist, kes on suutnud end maksma panna üldiselt maskuliinses ühiskonnas, kes on kaasa aidanud naise sotsiaalsele väärtustamisele, võidelnud rahu ja õiguse eest, õpetanud sallivust, peavad nüüd meile inspireerima tulevaks sajandiks "uuendatud südametunnistust".
Kolm meest ja kolm naist Euroopa ühenduse hälli juures. Loodame, et see tasakaal ei jää ainult sümboolseks.
