Kill Kaare: Bombillaz on positiivse maailmavaatega sõpruskond
(2)
Rääkige veidi, mis filosoofia on teie muusika ja bänditegemise taga? Kas Bombillaz on bänd või projekt?
Bombillaz pole mitte ainult bänd, vaid ka sõpruskond, mille liikmeid seob sarnane suhe meid ümbritseva maailmaga ja kirg teha positiivse vibega muusikat. Bombillaze liikmete puhul pole kunagi olnud oluline, kui virtuoosselt keegi oma instrumenti valdab, vaid pigem see, kuivõrd ta suudab nii laval kui ka stuudios kanda edasi meie positiivset maailmavaadet. Seoses sellega on võtnud ka aega meie ansambli koosseisu väljakujunemine. Nüüd on meeskond kindlalt koos ja see juba üksi näitab, et tegemist ei ole mingi projektipõhise ettevõtmisega. Bombillazel on kavas veel kaua oma sõprade südameid rõõmustada.
Bombillaz on üleilmastumise musternäide: eesti muusikud, reggae-nüanssidega fusion, indiapärased kostüümid. Kuidas nii?
Meil on olnud rõõm palju mööda maailma sõita ja eri kultuure avastada. Nõnda on kujunenud meie ansamblis välja erinevad tegelaskujud. Silver Sepp on tugeva folgitaustaga artist ja multiinstrumentalist, kes on palju Euroopas rännanud ja valdab mitmeid põnevaid pille. Bombillazes ta laulab, mängib mandoliini, klarnetit, saksofoni ning enda meisterdatud geniaalset naelapilli.
Ekke Västrik, kes mängib meil kitarri, on noor andekas helilooja, kelle rännakud on ulatunud kuni Siberi kaugemate soppideni. Kristjan Jõemägi on õppinud Aafrika rütme paljude erinevate käsitrummigurude käe all ja lisab meie helipildile tugevasti eksootikat, mängides Aafrika päritolu djembet, Hindustani poolsaarelt pärit dholi ja teisi põnevaid perkussiooniinstrumente. Tanel Liiberg, keda sõbrad tihti kutsuvad ka Kassiks, mängib meil basskitarri ja on Viljandi kultuuriakadeemias karastunud muusik.
Arno Kalbus, meie trummar, kes Bombillaze rivistuses kannab nime Ornu Maharaj, on aastaid õppinud Indias ja Nepalis mitmete väga kuulsate muusikute käe all mängima India tablasid. Oma esinejanime sai ta samuti oma India gurult.
Mina, KillBaba, kes ma nüüd peamiselt laulan ja räpin, olen samuti tihedalt seotud Indiaga, kus õppisin veidike tundma kohalikku folkmuusikat. Olen spetsialiseerunud darbukatrummi õpingutele ja käinud ennast täiendamas Türgi ja Egiptuse muusikute käe all. KillBabaks hakkasid mind hüüdma Pushkari muusikakooli õpilased.
Nagu näha, on meil laias maailmas olnud põnevat avastamist ja soovi seda sõpradega jagada.
Mängite kõik mitmes eri bändis. Kas enda loominguline jagamine teeb rikkamaks või vaesemaks?
Kindlasti rikastab iga uus kogemus ja kollektiiv artisti ja selle tagajärjed kajastuvad ka meie ansambli loomingus. Probleemid võivad tekkida vaid proovi- ja kontserdiaegade klapitamisega. Siiamaani oleme hästi hakkama saanud. Kuna Bombillazel on palju kontserte ja ka stuudiotööd, sest soovime avaldada sügisel uue plaadi, oleme üha rohkem pühendunud ühisele ettevõtmisele.
Mereäärne folgipidu
10.–12. augustil Käsmus
5. Viru Folk pöördub tagasi juurte juurde ja pakub muusikasõpradele peale kohaliku autorimuusika mõnusat põhjamaist folki.
Esinevad:
Melanie Dekker (CAN), Atlantida (RU), Chupai Eli (RU), Kuokkavieraat (FIN), Alamaailman Vasarat (FIN), Marko Matvere & Väikeste Lõõtspillide Ühing, Greip, Tane Mahuta, Taavi Peterson & Üdi, Moskva-Odessa, Dagö ja Riho Sibul, Zetod, Jäääär ja Jaanus Nõgisto, Jaagup Kreem, Tiit Kikast jpt.
Bombillaz esineb Metsalaval täna kell 17.
