NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Riigieksamitega manipuleerimine küll au ei tee . Kõrgemad tulemused on tihtipeale mitte paremate õpetajate vaid põhjaliku selektsiooni vili . Ka kavandatav reform jätaks ju eliitkoolid ikka eelisolukorda . Reform lihtsalt laiendab selektsioonil põhinevat süsteemi;ega andekaid õpilasi siis üleöö juurde tule . maakoolide viletsamad tulemused on tihtipeale viletsama sotsiaalse tausta tagajärg . (milleks meile küll regionaalminister?!)
Koolisüsteemi lammutamine on justkui eesmärgiga taastoota proletaarne massipartei....
osa nn eliitkoole lihtsalt ei luba nõrgematel õpilastel valida raskeid riigieksameid ja lõikab ise neil valikuvõimalused ära. samas koolides, mis pingereas viletsamatel kohtadel, lubatakse kõigil jõudu proovida. kui riigieksamid oleksid kõigile ühtmoodi kohustuslikud, alles siis võiksime tegelikult koole võrrelda.
sellest muidugi ei räägi, et eliitkoolid oma eliidimainega riisuvad juba ette kokku parema kontingendi.
Kulla eelkommenteerijad, ja mida teie siis pakute? Hoida lapsi kodukohas kinni ja sundida neid õppima kümnest õpilasest koosnevas klassis kümne õpetaja (neist viie kehva) käe all? Te vist ole unustanud, et kooli eesmärgiks pole pakkuda igale õpetaja elukutse valinule turvalisi töötingimusi, vaid see on asutus, mille ülesandeks on lapsed tulevaseks eluks võimalikult kvaliteetselt ette valmistada.
On selge, et kui koole vähendada, paraneb õpetamise kvaliteet, sest kehvemad õpetajad jääksid kõrvale.
Miks kohe nii must-valgelt, ALumiere? Et kas korralik kool või 10 õpilasega pseudokool. Õnnetuseks ka reformikavandajad paistavad nii mõtlevat, sest praegune reform suleb ka kahe paralleelklassiga maagümnaasiumid. Samas kahtlen, kas linnades ühtki suletakse.
Kas kvaliteetne tulevaseks eluks ettevalmistamine tähendab tingimata järgmisi asju:
1) 15-aastase lapse vanematest lahutamine ja saatmine 50 km kaugusele internaati või, kui kutsekooli, siis veelgi kaugemale, lapse hoidmine eemal kodusest elust, majapidamisest, tööst, ettevõtlusest, vanavanematest, õdedest-vendadest - kui nii, siis pole ju ime, et lapsed Eestist kaovad peale kooli lõppu, neil ei ole juurtetunnet ega vastutusvõimet;
2) dresseerimine riigieksamiteks riigieksami tulemuse ja koolidevahelise võistluse, mitte isiksuse arengu ja tegeliku hariduse nimel;
3) oma kodukoha ja perekonnaga seotud identiteedi lõhkumine - kui praegu teeb pea iga maagümnaasiumi õpilane kaasa kohalikus kultuuriseltsis, laulukooris, tantsuansamblis, spordiklubides, rohelises liikumises jm, siis kauges koolis anonüümsena ei ole tal kohalike seltside, kodukandi eluga mingit seost;
Õpetajate turvalise argumendist ei saa ma aru. Reform tagabki ju Tallinna, Tartu ja ilmselt ka Pärnu õpetajatele jätkuvalt töö sellega, et maakoolid suletakse. Mu koduvalla gümnaasiumi käivad praegu paljud konkursi korras valitud õpetajad hoopis Tallinnast või mujalt - minu meelest igati mõistlik on tuua kohale õpetajad, selle asemel, et sadu õpilasi Tallinna vedada. Võib-olla kusagil Lõuna-Eestis piirialadel tõesti on õpetajatest puudus, kuid 40-50 km pealinnast mitte.
Minu meelest on maakooli peamine probleem see, et on loodud tugev müüt, et sealt haridust ei saa, mistõttu vanemad pingutavad kasvõi veri-ninast-välja, et laps pealinna, Tartusse või Pärnusse eliitkooli saada, mistõttu maakooli jääjate motivatsioon langeb - mis nüüd meie, maakad -, ja kui pole motivatsiooni, pole ka tulemused parimad. Samas kui ma võrdlen keskmise linnakooliga ühe konkreetse maakooli keeleõppe võimalusi - inglise keelt õpetab teiste seas inglane, saab õppida saksa, prantsuse, vene, rootsi ja soome keelt, kui ma võtan arvesse, et seal on väga head sportimistingimused, tasemel muusikakool, kust pärit paljud tuntud muusikud, kunstiõppe- ja käsitöö keskus, keskkonnaprojektid, millega õpilased on võitnud rahvusvahelisi konkursse jpmt, siis mina küll ei ütleks, et maal on halb ja tuleb sulgeda. Pigem tuleks toetada neid valdkondi (mõnede reaalainete õpetamine), mis ei ole nii tugevad, kui võiks, kuid igal juhul mitte lõhkuda olemasolevat ja raisata hiigelraha maakonnakeskusse uue gümnaasiumi, internaadi jms ehitamiseks - ja ehitada reformi tulemusel tuleks, sest maakonnalinna põhikooliõpilasi ei saa ju koolimajadeta jätta.
Raiki viimane ettevõtmine ministeeriumis oli paksu pahandust tekitanud põhikooli ja gümnaasiumi eraldamise kava, mille lõpuleviimine jääb teistele, kuid hariduselu edendamise eest võtab Raik vabariigi aastapäeval vastu Valgetähe teenetemärgi.
...selle asemel võidelnuks selle eest, et õppuritele paremad õpitingimused kindlustada, kus klassis ei oleks mitte üle 15 lapse, või siis et klass oleks täielikult kaetud arvutitega, et minna üle online mängu taolisele õpiaine omandamisele ja seda kõigis eesti koolides samaaegselt...ehk online mängu sarnaselt...
selliselt oleks õpiaine õppuritele atraktiivne omandada, kaasaegne, ja kaoks see vits ja vile, sunni ja negatiivsus, positiivsuse asemel, mis tagaks teadmiste omandamise reaalselt, mitte nagu täna hinde pärast..., ja see oleks reaalne E-kool, mitte pseudo, primitiivne, nagu ta seda täna
Katri Raik - õppimisvõime on koolide arvust olulisem
Tuvastamata Kasutaja
Koolisüsteemi lammutamine on justkui eesmärgiga taastoota proletaarne massipartei....
Tuvastamata Kasutaja
sellest muidugi ei räägi, et eliitkoolid oma eliidimainega riisuvad juba ette kokku parema kontingendi.
Tuvastamata Kasutaja
On selge, et kui koole vähendada, paraneb õpetamise kvaliteet, sest kehvemad õpetajad jääksid kõrvale.
Tuvastamata Kasutaja
Kas kvaliteetne tulevaseks eluks ettevalmistamine tähendab tingimata järgmisi asju:
1) 15-aastase lapse vanematest lahutamine ja saatmine 50 km kaugusele internaati või, kui kutsekooli, siis veelgi kaugemale, lapse hoidmine eemal kodusest elust, majapidamisest, tööst, ettevõtlusest, vanavanematest, õdedest-vendadest - kui nii, siis pole ju ime, et lapsed Eestist kaovad peale kooli lõppu, neil ei ole juurtetunnet ega vastutusvõimet;
2) dresseerimine riigieksamiteks riigieksami tulemuse ja koolidevahelise võistluse, mitte isiksuse arengu ja tegeliku hariduse nimel;
3) oma kodukoha ja perekonnaga seotud identiteedi lõhkumine - kui praegu teeb pea iga maagümnaasiumi õpilane kaasa kohalikus kultuuriseltsis, laulukooris, tantsuansamblis, spordiklubides, rohelises liikumises jm, siis kauges koolis anonüümsena ei ole tal kohalike seltside, kodukandi eluga mingit seost;
Õpetajate turvalise argumendist ei saa ma aru. Reform tagabki ju Tallinna, Tartu ja ilmselt ka Pärnu õpetajatele jätkuvalt töö sellega, et maakoolid suletakse. Mu koduvalla gümnaasiumi käivad praegu paljud konkursi korras valitud õpetajad hoopis Tallinnast või mujalt - minu meelest igati mõistlik on tuua kohale õpetajad, selle asemel, et sadu õpilasi Tallinna vedada. Võib-olla kusagil Lõuna-Eestis piirialadel tõesti on õpetajatest puudus, kuid 40-50 km pealinnast mitte.
Minu meelest on maakooli peamine probleem see, et on loodud tugev müüt, et sealt haridust ei saa, mistõttu vanemad pingutavad kasvõi veri-ninast-välja, et laps pealinna, Tartusse või Pärnusse eliitkooli saada, mistõttu maakooli jääjate motivatsioon langeb - mis nüüd meie, maakad -, ja kui pole motivatsiooni, pole ka tulemused parimad. Samas kui ma võrdlen keskmise linnakooliga ühe konkreetse maakooli keeleõppe võimalusi - inglise keelt õpetab teiste seas inglane, saab õppida saksa, prantsuse, vene, rootsi ja soome keelt, kui ma võtan arvesse, et seal on väga head sportimistingimused, tasemel muusikakool, kust pärit paljud tuntud muusikud, kunstiõppe- ja käsitöö keskus, keskkonnaprojektid, millega õpilased on võitnud rahvusvahelisi konkursse jpmt, siis mina küll ei ütleks, et maal on halb ja tuleb sulgeda. Pigem tuleks toetada neid valdkondi (mõnede reaalainete õpetamine), mis ei ole nii tugevad, kui võiks, kuid igal juhul mitte lõhkuda olemasolevat ja raisata hiigelraha maakonnakeskusse uue gümnaasiumi, internaadi jms ehitamiseks - ja ehitada reformi tulemusel tuleks, sest maakonnalinna põhikooliõpilasi ei saa ju koolimajadeta jätta.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Raiki viimane ettevõtmine ministeeriumis oli paksu pahandust tekitanud põhikooli ja gümnaasiumi eraldamise kava, mille lõpuleviimine jääb teistele, kuid hariduselu edendamise eest võtab Raik vabariigi aastapäeval vastu Valgetähe teenetemärgi.
...selle asemel võidelnuks selle eest, et õppuritele paremad õpitingimused kindlustada, kus klassis ei oleks mitte üle 15 lapse, või siis et klass oleks täielikult kaetud arvutitega, et minna üle online mängu taolisele õpiaine omandamisele ja seda kõigis eesti koolides samaaegselt...ehk online mängu sarnaselt...
selliselt oleks õpiaine õppuritele atraktiivne omandada, kaasaegne, ja kaoks see vits ja vile, sunni ja negatiivsus, positiivsuse asemel, mis tagaks teadmiste omandamise reaalselt, mitte nagu täna hinde pärast..., ja see oleks reaalne E-kool, mitte pseudo, primitiivne, nagu ta seda täna