Katja, digirealist Lasnamäelt

Leidsin Lasnamäel kasvanud, kuid pärast Lübeckis ja Berliinis tehtud vahepeatusi Amsterdami elama jõudnud meediakunstniku Katja Novitskova Saksa nädalalehes Die Zeit ilmunud intervjuust. Tartus semiootikat ja Saksamaal digitaalset meediat õppinud Novitskova on ilmselgelt üks neid noori, kelle mängumaa ei tunne küll riigipiire, kuid kes on tuntumad Eestist väljaspool.
Paku palun lihtne ja ülevaatlik interneti- või meediakunsti definitsioon.

Ma ei oska anda häid definitsioone, aga võib-olla suudan rääkida sellest kunstist, mis mind hetkel huvitab. Kuna elame väga dünaamilisel ja kiirendaval ajastul, kus majandus, ökoloogia ja kultuur on niivõrd seotud, on kõige suurem inspiratsioon komplekssus ise ja selle omadused. Arvuti ja internet on sellest samal ajal kõige dramaatilisem ja tavalisem näide: iPhone on valmistatud kuskil Hiinas väga kallitest materjalidest, mis tulevad paljuski Kongost, ja siis müüdud meile kui kõige ihaldusväärsem immateriaalne toode, millega saab elada meie läänelikku elustiili, tšekata Twitterit ja lugeda 20. sajandi poststrukturalistlikku filosoofiat pdf-failist. Seega kunst, mis tegeleb digitaalse reaalsusega, on väga võimas ja võimeline olema radikaalselt tänapäevane nii poliitiliselt kui ka esteetiliselt. See kunst ei pea olema vaid meediakunst – iPhone’ist võib ka savist skulptuuri teha.
Kui kergelt käib sul oma projektide jaoks teemade leidmine? Millest sai alguse näiteks „Post Internet Survival Guide”?
Projektide teemad on igal pool meie elus olemas ja neid tuleb järjest juurde. „Post Internet Survival Guide” on raamat, mida kujundasin, toimetasin ja kureerisin. Sinna kuuluvad minu ja veel 40 noore kunstniku tööd, esseed ja interneti kunstiblogidest leitud materjal. See raamat pidi just olema loominguline ja assotsiatiivne giid tänapäeva reaalsusse (milline see vähemalt oli raamatu tegemise ajal, aastal 2010). „Post Internet” tähendab mitut asja, aga peamiselt kirjeldab see meie kaasaegset olekut ja fookust. Aasta 2011 justkui tõestas seda, sest nüüd saab isegi Egiptuses maitsta Windows-küpsiseid (kuulsin seda sõbra käest). „Post Internet Survival Guide’ist” sai ka näituste seeria. Järgmine avamine on Turus 25. novembril.
Märkasin su teostes veidi humoorikat või äraspidist lähenemist objektidele. Kui oluline on nihestatus sinu jaoks oma sõnumit vahendades?
Huumor, sürrealistlik külg ja nihestatus on hea viis alustada vaataja ja pildi/töö vahelist suhtlemist, sest inimesel tekib kohe huvi ja tal on soov töösse edasi minna. Kui seda soovi ei teki, siis vähemalt keegi sai nalja või nägi midagi veidrat (alati kasulik).
Eestil on selline programm nagu „Talendid koju!”. Kas see „kodu” pole internetiajastul anakronism?
Kodu ja lokaalsuse puudumine on mõnes mõttes üks internetiajastu suur müüt. Lokaalsus on väga oluline, isegi iga riigi internetikultuur on erinev. Samas on ka olemas palju globaalseid trende, nii-öelda interkultuurseid online-praktikaid, millega ka mina tegelen – nn internetikunst. Ainult selles mõttes, mu töö teemades ja maitsetes olen geograafilisest punktist vaba (siis aga on aeg ja pidev muutus need, mis osutuvad olulisemaks faktoriks). „Talendid koju!” programmist – Eesti on minu kodu, samas ei ole praegu kodus eriti palju inimesi, kes tegeleks „minu teemaga”. Lisaks sellele ei ole mu eesti keele oskus kunagi perfektseks saanud.
Kas tänapäeval on kunstnikule ikka veel oluline pääseda kuhugi metropoli, tegutsema?
Sõltub sellest, mida kunstnik tahab saavutada. Kogemus näitab, et Lääne-Euroopa ja Ameerika kunstimaailm tugineb suurele mitteametlikule sotsiaalsele võrgustikule. Seepärast metropolis, „õiges” kunstikoolis ja „õigel” kunstiturul olemine suurendab tohutult šansse osaleda selles „peamises” kunstimaailmas, kuhu kuuluvad Ryan Ganderid, Olafur Eliassonid jt. Muidugi talent, püüdlus ja suhtlemisoskus tulevad kasuks. Kõik see puudutab ka seda kunsti, mida kirjeldasin esimeses vastuses. Oma interdistsiplinaarsete huvide pärast olen selles maailmas veel ühe jalaga autsaider.
Mina pole veel jõudnud peavoolu galeriisse ega institutsiooni. Esiteks, see, mida püüan oma tööga saavutada, jääb paljudele veel ebamääraseks, ja teiseks, pean lihtsalt looma paremaid ja radikaalsemaid töid. Suur rahvusvaheline edu legitimeerib praktilisel määral seda energiahunnikut, mida pidevalt kulutan maailma uurimise ja ilu tegemise peale.
Kik in der Kok ja sina?
Kik in der Kok on antropoloogiline rännak Youtube’i-intiimsuste, võrgukommuunifetišite ja tarbeerootika maailmadesse. Lühi- ja täispikkade filmide, videokunsti, anonüümsete veebivideote, autsaiderkunsti, performance’ite, loengute ja raamatupoena lahtirulluv festival juhatab külastajat läbi tänaste ürginstinktide rägastiku. Mina esitlen seal kahte dokfilmi, mille olen Youtube’i videotest teinud.

Kes ta on?
Katja Novitskova
(snd 1984, Tallinn)
Töötab/elab Amsterdamis
Õpingud: Sandbergi instituut, Amsterdam, graafiline disain; Lübecki ülikool, digitaalne meedia; Tartu kunstikool; Tartu ülikool, semiootika
Esinenud oma töödega Berliinis, Londonis, Amsterdamis, USA-s, Hispaanias, internetis jm
Kajastused väljaannetes: Die Zeit, Hooligan magazine, Pool, Tank Magazin, de:Bug Magazin, Lodown magazine, PIZMO jt

Kik in der kok
Kübersensuaalsuse festival
Eile ja täna kinos Helios (Sauna tn)
Kik in der Koki programm ristab omavahel traditsioonilise kinokogemuse, galeriikülastuse ja veebis surfamise.
Vaata kava: kikinderkok.ee