Kati Outinen: Aki Kaurismäe filmis mängimine tahab tugevat tundelaengut
Le Havre
Kuidas on filmil „Le Havre” Soomes läinud?
Ma ei tea täpselt. Film tuli Soomes välja nädal tagasi.
Nii palju tean, et Helsingin Sanomates ilmus arvustus, mis kiitis. Ja mulle astus eile poes juurde mees, kes tänas filmi eest. Muud ma ei oska öelda.
Soomlased on elanud kaasa Aki Kaurismäe rahvusvahelisele edule. Samal ajal on osa soomlasi väitnud, et Kaurismäe filmid mustavad välismaal Soome tegelikkust. Nüüd räägib Kaurismäe uus film hoopis Prantsusmaast. Kas mustamise süüdistus on seetõttu muutunud?
On muutunud. Kuskilt meediast lugesin ma iseloomustust „meie armastatud filmilavastaja Aki Kaurismäki”, mida varem ei olnud kohanud.
Aga mida ütelda tegelikkuse moonutamise süüdistuste kohta?
Aki pole neist kunagi aru saanud. Tegemist on ju olnud fiktsiooniga, väljamõeldud lugudega, mitte dokumentidega.
Tavalised inimesed ei näe selles probleeme.
Kui Kaurismäe uus film tuleb näiteks välja DVD-l, siis inimesed tulevad poodides ja tänaval mu juurde ja tänavad nähtud filmi eest. Nüüdki, kui ma siia tulin, astus Läänesadamas mu juurde mees, kes kiitis Kaurismäe filmi.
Arvan, et tegelikkuse mustamise probleem on seotud bränditegijatega, kes ameti poolest peavad Soome maine eest seisma. Diplomaadid ja žurnalistid.
Mida arvata immigratsioonist, millest „Le Havre” räägib?
Soome puutus nende probleemidega kokku sõja-aastatel. Inimesed evakueerusid Karjalast mujale Soome. Lapsi saadeti sõja jalust ära Rootsi. Meil on olnud kogemus, et meid on raskel ajal aidatud. Minu filosoofia on selline, et kui inimene on hädas, siis teda peab aitama.
Ma ei saa hästi aru hirmust, mida tuntakse maale tulnute ees. Miks mõeldakse, et siia tulevad mujalt ilmtingimata kurjategijad? Töö, kodu ja turvatunne on minu meelest asi, mille poole kõik püüdlevad.
Kaurismäki on ikka teinud filmi oma pundiga, aga „Le Havre’i” puhul on väga palju uusi inimesi, prantsuse näitlejaid ja teisi, kellega puutub kokku esimest korda. Kuidas seekord koostöö sujus?
Sujus hämmastavalt hästi. Kujunes mingi oma arusaamine ühisest ettevõtmisest. Sõbrunesime kiiresti, ühel hetkel õpetasime seal võtete ajal vastastikku prantsuse ja soome keelt.
Aki Kaurismäe filmides on stseene, kus näitleja on kaadris absoluutselt liikumatu, kuid samal ajal on filmi sõnumis tohutu dramaatiline pinge. Kuidas seda tehakse? Milline on Kaurismäe filmides mängimise näitlejatehnika saladus?
Mängides Kaurismäe filmis tuleb näitlejal iseendas üles ehitada tundelaeng ja seda ka valitseda. See on näitlejas olev asi ja väliselt, kehas või näos, ei pruugi midagi näha olla. See tundelaeng või pinge tähendab suurt energiat. Pärast võtet olen ma väsinud, justkui oleksin jooksnud maratoni.
Mida tähendab teha tööd ühes pundis Aki Kaurismäega? Kas see tähendab ka mõttekaaslust ja maailmavaate jagamist? Millised on suhted?
Meil on ka erimeelsusi. Mind huvitavad humaansed väärtused, inimestevaheline solidaarsus. Üritan leida argipäevaelus ilu. See on midagi, mille pärast tasub elada. Aki on poliitilisem.
Mind huvitavad üldised asjad, moraal ja eetika.
Aki on rohkem kinni päevapoliitikas. Ta on teravam. Mina olen ettevaatlikum. Mõtlen, enne kui mõne seisukohaga välja tulen.
Miks on Kati Outisel olnud palju rolle filmis ja televisioonis ning vähem teatris?
See ei ole päris õige, ma olen teatris palju tööd teinud. Teater on minu jaoks esimene armastus, alles seejärel tuleb film.
Teatritööd on mul viimasel ajal vähe olnud sellepärast, et ma töötan alates 2002. aastast teatrikõrgkoolis näitlejatöö professorina.
Tahan seda tööd teha sajaprotsendise pühendumisega ja sellepärast on mu kunstnikukarjäär jäänud kõrvaliseks. Õpetajaametit jätkub veel kaheks aastaks, eks varsti pean hakkama uuesti näitlejaameti juurde tagasi pöörduma.
Aga Kaurismäki? Kas tema pole teatris lavastamisest huvitatud?
Talle on pakutud. Ta oli hämmingus tõsiasjast, et teatris peab näitlejaga proovi tegema rohkem kui kaks nädalat.
Akil on olnud huvi teatritöö vastu.
Viimasel ajal on seda takistanud tema elulaad. Teatrit tehakse põhiliselt sügisest kevadeni, aga selle aja veedab Aki oma maakodus Portugalis, kus tal on viinamarjaistandus.
Millised Kaurismäe filmid on kõige lähedasemad?
Teistest lähedasemad on kolm filmi. „Varjud paradiisis” on esimene film, mis ma Akiga tegin. Väga meeldib „Tuletikuvabriku tüdruk” ja lähedane on „Pilved sõudvad kaugele”, mille tegime Matti Pellonpää mälestuseks.
Aga Kaurismäki? Milline on tema pingerida?
Ma ei tea täpselt. Ta peab väga lugu „Tuletikuvabriku tüdrukust”. Praegu on talle oluline nüüd käsil olev sadamalinnade triloogia, mille esimene osa on „Le Havre”.
Mis on järgmine töö?
„Le Havre” sai äsja valmis ja ma ei tea täpselt, kas ja mida on järgmiseks oodata. Aki töötab aeglaselt, tal kulub filmile kaks-kolm aastat. Mis temalt järgmiseks tulemas on, selgub kõige varem aasta pärast. Nooremana oli ta kiirem.
Millist vastuvõttu võiks „Le Havre” leida Eestis?
Ma loodan, et head. Mul on kogemus, et Euroopas filmi armastatakse. Eesti on Soomele lähim maa Euroopa poole.
Anna Katariina
Kati Outinen
Sündinud 17. augustil 1961 Helsingis
Lõpetas 1980 näitlejana Soome teatrikõrgkooli.
On mänginud KOM-teatris, Ryhmäteatteris, Helsingi linnateatris.
Alates 1986. aastast pärast osalemist filmis „Varjud paradiisis” on teinud kaasa Aki Kaurismäe filmides, mis on talle toonud rahvusvahelise tuntuse.
On pälvinud Cannes’i parima naisnäitleja auhinna osatäitmise eest filmis „Mees ilma minevikuta”.
Filmirollid on toonud Outisele kolm Jussit, Soome rahvuslikku filmiauhinda.
Korra on Outinen kandideerinud Euroopa filmiauhinnale.
Aastail 2002 kuni 2013 on Kati Outinen Soome teatrikõrgkoolis näitlejatöö professor.
On kirjutanud kuuldemänge, televisiooninäidendeid ja arvamusartikleid ajakirjale Me Naiset.
