Kastellaani maju ravib vana materjal

Luigetiigist veidi edela poole jääb tänav, mille nimi on Roheline aas. Selle ääres püüab pilku eelkõige kahekorruseline roosa puitmaja aadressil Roheline aas 3 – nn Kastellaani maja, kus tegutseb Eduard Vilde muuseum. Kompleksi peamaja ümbritsevad hooned Roheline aas 1, 5 ja 11, mille presidendi kantselei laseb ruumipuuduse leevendamiseks korda teha.

“Ülesandeks on taastada hoonete originaalkonstruktsioon ja väljanägemine, säilitades maksimaalselt vana ja kasutades nende ehitusaegseid töö-võtteid,” tutvustab arhitekt Henno Adrikorn.

“Roheline aas 1 oli kõige nutusemas seisus, sest pärast põlengut 1970. aastatel seisis see aastaid tühjalt. Selles, et maja üldse päästa sai, oli oluline roll eterniitkatusel. Muidu poleks seal enam midagi taastada. Roheline aas 5 oli paremas korras, sest see oli kortermaja, kus elati kuni töö alguseni sees.”

Lammutamiskõlblik

Ennistuskoja Kuukaar restauraator Jaanus Vipper lisab, et sellise lagunemisastmega majad nagu Roheline aas 1 lähevad üldjuhul lammutamisele. Kastellaani kompleksi puhul see küll kõne alla ei tulnud. Taastamisel on muide suureks abiks, et Roheline aas 1 ja 5 on samasugused ja puuduolevaid detaile saab teise maja pealt vaadata – näiteks otsafrontoon ja puidust lõigatud lilled on säilinud vaid number viiel.

Halvemas seisus number ühel vahetati välja koguni kolmandik palke. Jaanus Vipper räägib, et lammutusjääke toodi selleks koguni kolmest kohast. Põhiliselt pärinevad “uued” palgid Saaremaalt Leisi alevikus põlenud majast. Vipper märgib, et lammutusjääkide kasutamisel on uue materjali ees peale keskkonnasäästlikkuse ja autentsema välimuse kolmaski eelis – selle maht ei muutu nii palju kui värskel puidul.

Palkide vahed tihendati vanade traditsioonide kohaselt takuga, mis toodi Võrumaalt otse tootjalt. Selleks, et seened (sh vamm) majale liiga tegema ei hakkaks, immutati aga takke tänapäevase kemikaaliseguga.

Ka voodrilaudadeks on kasutatud võimalikult palju vana materjali, kuid osa tuli siiski ühest Saaremaa talumehe väikesest saekaatrist juurde tellida. Jaanus Vipper selgitab, et voodrilaud on ebastandardselt lai – 24 cm –, ja suured saekaatrid nii väikest eritellimust ette ei võta. (Ka kuusepõrandalauad, mille laius on samuti üle 20 cm, valmivad eritellimusel, sest vana materjali on säilinud liiga vähe.)

Sein jääb vildakaks

Majad üks ja viis värvitakse halliks, nagu nad algselt olid. Number ühel värvitakse puhastatud ja siledad lauad, number viiel pannakse värv vanade õlivärvikihtide peale. “Number viiel jääb fassaadi värv seetõttu krobeline nagu krokodillinahk, mis tekitab ehk küsimusi, aga voodrilaua tervise seisukohalt on väga oluline, et vana värv alla jääks,” ütleb Henno Adrikorn.

Seest kaetakse majade seinad ja laed lubikrohviga, aetakse küll siledaks, aga mitte loodi, ning värvitakse looduslike kaseiinvärvidega (ehk kohupiimavärvidega), mille üle on Adrikorn eriti uhke. Põrandad õlitatakse.

Jaanus Vipper räägib, et ava-täited ehk uksed-aknad on enamjaolt restaureeritud, kuid osaliselt tuli teha ka koopiad. Ta juhib tähelepanu, et akende koopiate valmistamiseks kasutati Venemaalt toodud klaasi, mis erinevalt lääne toodangust pole peegelsile, vaid lainetab kergelt nagu vanad aknaklaasid. Aknaklaasid pannakse paika loomulikult kitiga.

Et presidendi kantseleil ruumi rohkem oleks, ehitatakse välja ka pööningud, mida varem kasutati kolikambri ja pesukuivatamise kohana, ning soojustati verandad (kuhu nüüd saab teha väikese köögi). Kuigi materjalid ja töövõtted on võimaluse korral vanad, tulevad majadesse nüüdisaegsed bürooruumid, mille juurde käivad ka arvutijuhtmed ja muu selline. Paljude jalgade kulutatud lohud trepiastmetes jäetakse aga majade pika ajaloo rõhutamiseks alles.

Kastellaani kompleksi majad peaksid presidendi kantselei sissekolimiseks valmima sügisel. Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kristel Petersoni sõnul on võimalik, et ühte neist hakkab kasutama president Arnold Rüütli büroo. Paekivist endisest tõllakuurist Roheline aas 11 tuleb garaaÏ – muidugi krohvitud seintega, puitakende ja puidust väravaga. Ning siseõuele laotakse tagasi munakivid, mis sealt enne ehitust üles võeti.

“Taastame kunagise täiskompleksi, mis kujuneb Kadri-orus omaette vaatamisväärsuseks,” loodab arhitekt Henno Adrikorn.

Mis on Kastellaani maja ja Roheline aas?

•• Kastellaan oli Kadrioru lossi ja pargi valitseja ametinimetus. Esialgu oli praeguse Kastellaani maja kohal pargi lõunaservas arhitekt Georg Teicherti elamu, mis valmis 18. sajandi keskel. Vähem kui sajandi pärast oli see aga niivõrd lagunenud, et 19. sajandi 30. aastatel maja lammutati. Samale kohale ehitati lossivalitsejale uued hooned ja need on säilinud tänaseni.

•• 2004. aastal ilmunud bro-šüüris “Kastellaanimaja” tõdevad Anne Lõugas ja Livia Viitol, et hooned on üldjoontes säilitanud 160 aasta taguse ilme. Uusbarokne kahekorruseline puidust Kastellaani maja ehitati selline, et see sarnaneks Kadrioru lossiga (värvgi on mõlemal roosa). Vasaku tiiva halli tooni kõrvalhooned kuulusid aednikule, parema tiiva omad kastellaani teenijatele.

•• Kastellaani kompleksi majade aadressiks on Roheline aas. Ajalooliselt oli see platsi nimi, millest 1882 tuletati  tänava nimi. (Lähedal asus ka Lutheri karjamaa, millel 1880 pidasid eestlased esimese Tallinna üldlaulupeo.)