Kaire Vilgats tõmbab Pärnus selga maadleja naha

Kaire Vilgats astub järgmisel neljapäeval Endla teatri egiidi all lavale pearollis, mängides Maria Loorbergi uues suvelavastuses „Seljatas sada meest”. Ütelda, et see on esimene Vilgatsi pearoll, oleks vale, sest nende hulka kuulub päris kindlasti ka piimamees Tevje naine Golde, keda Vilgats laulis aastal 2003 Vanemuise teatris lavastatud muusikalis „Viiuldaja katusel”. Ja tegi seda väga hästi. Küll aga on tegu esimese pearolliga sõnalavastusteatris.

Et lauljana tuntud Vilgats Pärnu teatrist rolli saab, on mõneti loogiline. Esiteks on tegu Vilgatsi sünnilinnaga, teiseks on Endla teatril väärt kogemus lauljataustaga näitlejate traageldamisega oma mängukava külge. Hea näide on siin möödunud hooaja menutükk „Boyband”, kuhu kutsuti laulma ja mängima Koit Toome.

Nukuteatri Majasokk

Teatritöö tegemise kogemust peaks Vilgatsil jaguma, sest ta jõudis esimest korda lavalaudadele aastal 2000 muusikalis „Vampiiride tants” ja pärast seda on muusikalides esinemist jätkunud nii palju, et iga aasta on toonud rolli ja mõni mitugi. Viimasel ajal ka väljaspool muusikaližanrit. Näiteks võib Vilgatsit näha ta koduteatris nukuteatris tükkides, kus muusika ja laul pole kõige tähtsam. Seda peab Vilgats heaks hüppelauaks praeguse töö juurde. „Õnneks on mul vähemalt üks varasem sõnalavastuse kogemus, nukuteatri „Väikevend ja Karlsson katuselt” kus mängisin Majasokku,” räägib ta sõnalavastuses osalemisest. „Mul pole hirmu rolli enda ees, pigem kardan teksti lünki, mis laval olles võivad tekkida. Mängida saab vaid lustiga ja see roll seda mulle võimaldab.”

Maria Loorbergi rollis on tõepoolest lusti ja ka kangust. 10. aprillil 1881 sündinud naine oli kuulsa Georg Lurichi kodumaine naissoost vaste. Loorberg esines tollaste raskejõustiklaste kombel palju meelelahutusäris, kuid kandis endas ka tõsise spordi vaimsust ja naisõigusluse mõtet. Tegemist on ajaloost väljaotsitud kuulsusega, kes kannab praegugi olulist tähendust. „Tegelikult polnud mul aimugi sellise inimese olemasolust,” räägib Kaire Vilgats oma rolli prototüübist. „Meie lavastaja Kaili saatis lingi ajakirjandusest, milles oli juttu hoopis Anette Buschist (meie lavastuse Anni Pensase prototüüp, kes jõudis Jaapanisse välja ja tegeles seal väga edukalt sumoga). Mariast kuulsin rohkemat esimeste proovide käigus.”

Õieti ongi tükis peategelasi kaks – teine on seesama naisvägilane Anette Busch, keda mängib Endla näitleja Triin Lepik. „Triin on äärmiselt põnev inimene – positiivne ja lustakas,” ütleb Vilgats partneri kohta. „See, kuidas ta proovides rolli kujundab, on vaatemäng. Tunnen, et olen palju temalt õppinud, eriti seda rõõmu, mis temast laval olles kiirgab. Saame üldse kõigi trupi liikmetega väga hästi läbi – ka neilt on palju kõrva taha panna. Proovid pole kunagi igavad, ootan nende seltskonda.”

Tublit naisvägilase kasvu Vilgats ja Lepik on tegelikest prototüüpidest vaksa jagu pikemad. Aga see kunstiline liialdus andiski Vilgatsile rolli. „Idee tuli ikka eeskätt materjalist endast, mis eeldas kahte naisvägilase tüüpi,” rääkis Vilgatsi kutsumisest teksti autor ja lavastuse algataja Triinu Ojalo. „Teadsime, et meil on olemas Triin Lepik, aga teised Endla naisnäitlejad, nagu nad üleüldse kipuvad olema, on pisemad ja õblukesemad, nii et tuli külaliste peale mõtlema hakata. Niisiis hakkasime eesti naisnäitlejate nimekirjas näpuga järge ajama, et kes võiks sellesse ossa sobida. Sai pikalt uuritud, aga sobivas vanuses ja mõõtudes naist ei leidnud. Hakkasime juba mõtlema, et ehk tuleb osa kuidagi teisiti lahendada, n-ö suureks mängida, aga siis turgatas lavastaja Kaili Viidasele pähe Kaire Vilgatsi mõte. Ta oli Vilgatsit näinud amme osas „Romeos ja Julias”, mille eest oli isegi teatri aastapreemiatel naiskõrvalosa kategoorias nomineeritud, ja see oli talle väga tugeva mulje jätnud. Lisaks on Kaire Pärnust pärit. Praegu me isegi ei kujuta enam kedagi teist selles rollis ette – tema orgaanilisus ja siiras vaimustus oma rolli suhtes on imetlusväärsed.”

Teatritüki kirjutamisel oli abiks Andres Ehini samanimeline romaan, mis sama ainet käsitles. Aga Endlast tulnud sõnumite järgi on tükis ka lisamaterjali maadluskunstist, mis sada aastat tagasi eestlasi tohutult huvitas ja rahvuslikku innustust pakkus.

Nii mehise teemaga teatriteosesse ei passi muusika kuidagi. Kuigi Vilgatsi puhul ootaks mõnda laulu ikka. „Kõik muudkui küsivad meie käest, et kui on Kaire Vilgats, siis kindlasti tuleb lavastusse mõni tema lauldud laul ka, ja me peame kogu aeg kinnitama, et ei, seekord on Kaire tõesti ainult sõnalises osas,” rääkis Ojalo.

Muusika jääb alati

Vilgats muusika puudumist ei pelga. „Arvan, et pole asju, millega hakkama ei saa, kui ise seda tahad ja oled avatud. Kõigele. Ka negatiivsele. Tunnen, et nüüd algab õige aeg midagi sellist teha. Väga meeldis kunagi Vanemuises mängida „Viiuldaja katusel” Goldet. Tagantjärele tunnen samas, et mul jäi rolli mõistmisel elukogemusest puudu. Nüüd on mul seda igatahes rohkem.”

Muusika ei kao Vilgatsi teelt. Teda on nähtud esinemas Stockholmi laeval ja sedagi lihtlabast leivateenimise asja tegi ta nii, et see tuli nauditava musitseerimisena välja. Nukuteatris, mille muusikajuht Vilgats on, on muusikaga laval kõik korras. Olgu tegu uue muusikateatri teose või siis lihtsalt taustaheliga – tunda on, et seal majas tehakse tööd teadmiste ja austusega. Millest annavad tunnistust ka Vilgatsile määratud kolleegipreemiad. Kaire Vilgats on läbi ja lõhki teatriinimene.

Kaire Vilgats

Sündinud 11. jaanuaril 1976

Õppis Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis pop-džässlaulu Silvi Vraidi juhendamisel.

On osalenud umbes paari-kümnes muusikaliprojektis ja laulnud taustalauljana mitmel Eurovisioni lauluvõistlusel.

Töötab alates 2008. aastast Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikajuhina.

Abielus muusikaprodutsent Johannes Lõhmusega, kolme lapse ema.

Tõsieluline muinasjutt kahest eesti kuulsast naismaadlejast

Andres Ehini samanimelise kiriromaani ainetel

Endla teater

Dramaturg: Triinu Ojalo

Lavastaja: Kaili Viidas

Kunstnik: Mari Ann Ahas (külalisena)

Peaosades: Triin Lepik ja Kaire Vilgats (külalisena). Teistes osades Carmen Mikiver, Sepo Seeman, Jüri Vlassov, Jaanus Mehikas, Tambet Seling ja spordiklubi Leo maadlejad Argo Mitt, Tõnu Tilk, Lainer Trussmann, Carl Heinmets, Janno Lampp, Raiko Hiis

Esietendus 5. juulil Pärnu vanalinna kooli võimlas.