Kaheksa päevaga üheksa esietendust – elagu teater!

PolygonTeatri “Külmapildid” – uue teatri sünd Smedsiga (1)

Esietendus 4. oktoobril

Tallinna Kultuurikatlas

Kui paljud teist teavad, et soome lavastaja, Krahlis lammutanud ja noorema Ulfsaki lemmiklavastaja Kristian Smeds on lõpetanud Teatterikorkeakoulu hoopis dramaturgina, teatritekstide kirjutajana?

Kui paljud teist teavad, et Tamur Tohver (pildil) – aastatepikkune Raadioteatri juht, ja Tarvo Krall – näitleja ja Smithbridge Productionsi muusikaliprodutsent, paneb püsti uut teatrit PolygonTeater?

Ei küsinud retooriliselt, aga vastan ise – väga vähesed.

Teatri esimene anne on vähemasti paberil paljulubav – põnev ja eklektiline trupp (Ingrid Isotamm, Mirtel Pohla, Päär Pärenson, Eero Spriit, Liina Tennosaar, Gert Raudsep, Hannaliisa Uusmaa), põnev ja meil senimängimata dramaturg Smeds. See on ka põnev, mismoodi aastaid “pimedas” raadioteatris lavastanud ja palju preemiaid saanud Tamur Tohver selle lavamängu liikuma paneb. Natuke põnev on muidugi alati ka Kultuurikatel.

Tegijad lubavad sotsiaalteaduslikku terminit: esmatasandi ennetus. Lubavad ruumi, mis kirjeldab füüsilist hingeseisundit, kus seistakse paljaks rebituna keset heaolupilti; lubavad isiklikku elu, millele oleks aeg anda uus tähendus. Ütlevad, et hirm haiget saada on kasvanud leidmisrõõmust suuremaks.

••  Lähme ja vaatame siis. Pileti täishind jääb viie võrra kahesajale alla.

Pärnus möllab testosteroon (2)

Esietendus 4. oktoobril

Pärnu Endlas

Poolas tohutu publikumenu osaliseks saanud komöödia räägib peost, mis järgneb luhtunud pulmatseremooniale ning kus altari ees maha jäetud õnnetut peigmeest toetavad kuus täiesti erineva tausta ja iseloomuga meest. Nende koosistumine kujuneb toostide, kakluste, diskussioonide, šokeerivate avastuste ja ootamatute südamepuistamiste seeriaks. Lõpuks leiab seltskond, et mees olla pole sugugi kerge. Eriti veel, kui otsida vastust küsimusele: mis inimesi lõpuks suhtemaailmas juhib – mõistus, tunded või... hoopiski bioloogia? Täna Endlas esietenduva hormonaalse komöödia lavastaja Enn Keerd leiab, et kuigi Poolas nimetati seda mehelikkuse manifestiks, on palju näidendit selleks nimetada.

“Oleks siiski palju pakutud, kui arvata, et näidendis ja lavastuses leiab aset meeste ja naiste suhete süvaanalüüs,” tunnistab Keerd. “Usun, et see, mida näidendi autor Saramonowicz on öelda tahtnud, on vastata feministlikele püüdlustele kõike lihtsustada (naised on ohvrid, maailm ümberringi on mehelik ja macho, kus naistel pole eriti võimalusi) omapoolse lihtsustamisega. Ainult et meeste vaatepunktist.

Mehed jõuavad näidendis arutluse käigus avastuseni, et kui naisi ei oleks, siis oleksid mehed väga toredad isendid. Ei mingeid agressioone. Naised koostöös testosterooniga saavutavad aga selle, et mehed on sellised, nagu nad on. Mul on siiski tunne, et tegemist on autoripoolse väikse tembu ja kelmusega, näitamaks läbi huumori, et asjad ei ole nii üksühesed.”

••  “Testosterooni” autor on Andrzej Saramonowicz, kunstnik Silver Vahtre, valguskujundaja Jaan Laur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt ning mängivad Raivo Rüütel (külalisena), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Tambet Seling, Jaanus Mehikas, Veljo Reinik.

••  Piletid 120, 150 ja 170 krooni.

Rakveres otsitakse

noori saatejuhte (3)

Esietendus 4. oktoobril

Rakvere teatris

Täna esietendub Rakvere teatri suures saalis Üllar Saaremäe lavastatud noortetükk “Creeps”. See Lutz Hübneri näidend räägib kolmest tüdrukust, kes on valitud juhtima noorte elustiili- ja muusikasaadet “Creeps”. Suurte lootustega kohale minnes avastavad tüdrukud, et nad polegi ainsad väljavalitud ning töö saamiseks tuleb läbida veel üks konkurss.

““Creeps” on viimastel aastatel olnud äärmiselt populaarne materjal maailmas, kus juba aastaid näidatakse reality-sõusid ja noortesaateid à la “Eesti otsib superstaari”,” ütles lavastaja Saaremäe. “Nüüd on see maailm ka meie kodudesse jõudnud ning nii on see lavastus ka väikene pilguheit, kuidas ja millise hinnaga sellised saated sünnivad.”

•• Mängivad Anneli Rahkema, Silja Miks, Marin Mägi ja Eduard Salmistu. Kunstnik Erki Kasemets, muusikaline kujundaja Karl Robert Saaremäe, videorežissöör Maiju Ingman, tõlkija Eili Heinmets.

•• Esietendusele on veel üksikuid pileteid, kuid teistele etendustele on pileteid küll, hinnaga 120 ja 150 krooni.

Uinuv kaunitar

Rootsi moodi (4)

Esietendus 4. oktoobril

Vanemuises

Esmakordselt aastal 1890 Peterburi Maria teatris etendunud Marius Petipa balletiversioon “Okasroosikesest” Pjotr Tšai­kovs­ki muusikale on üle saja aasta vana ja üks klassikalise balleti varasalve kuulsamaid lavalugusid. Libreto kirjutas Charles Perrault’ muinasjutu “La Belle au Bois dormant” alusel Ivan Vsevoložski. Selle täiskasvanute balleti neljanda vaatuse divertismendid, üksiknumbrid, on läbi aegade olnud kõikvõimalike konkursside ja galade favoriidid. “Uinuv kaunitar” on lugu, mille märksõnadeks on läbi ajaloo olnud muistne kuningriik, saladuslik needus ja tõeline armastus.

Rootsi kuningliku balleti lavastaja Pär Isberg, kes selle libreto ja koreograafia spetsiaalselt Vanemuise teatri balletitrupile on loonud, paneb aja ja ruumi liikuma aga hoopis omalaadsel moel: muusika on sama, lugu on põhiolemuselt sama, isegi tantsutehnika on sama, kuid tulemuseks on midagi hoopis teistlaadset ja põnevat.

•• Kunstnik Bo-Ruben Hedwall (Rootsi), kostüümikunstnik Emma Gauffin (Rootsi), muusikajuht ja dirigent Aivo Välja, dirigent Lauri Sirp. Tantsivad Vanemuise balletitrupi tantsijad eesotsas Hayley Blackburni ja Nashua Dahhabiga.

•• Kõigile etendustele on veel kohti, mille saab lunastada 120–160 krooni eest.

Suuman kirjutas

mulkidele näitemängu

Esietendus Viljandi

Ugalas 4. oktoobril

Ugala teatri uuslavastus “Linnapea” on austusavaldus Mulgimaa pealinnale 725. aastapäeva puhuks. Tegemist on koos linnavalitsusega varem käivitatud projektiga, kuhu mahtus ka uue draamateose tellimine ja kirjutamine. Nimelt lõi Virumaa mees Toomas Suuman mulkidele näitemängu, mille peategelane on kuulus mitmekordne Viljandi linnapea August Maramaa.

Suumani kõikidele linnapeadele pühendatud näidendis on tähtsal kohal dokumentaalne aines, mis ei tähenda, et seal puuduks fantaasialend. Nii on üheks tegelaseks viljandlane Paadimees, kellega koos aatemees Maramaa oma elu ja selle tulemusi vaeb. Tüki meenutused liiguvad kahe maailmasõja vahelises ajas ja päevavalgele tuleb suur hulk Viljandi linna ajalugu. Kusjuures Maramaa loodust on paljut tänagi veel linnas näha.

•• August Maramaad mängib Andres Tabun ja mahukas lavastuses astub lavale enamik Ugala näitetrupist.

•• Piletid 110–140 krooni.

Paarid klaarivad arved (7)

Esietendus Kuressaare

linnateatris 5. oktoobril

Euroopa pealinnade menuka uudisnäitemängu, Yasmina Reza “Tapatöö jumala” toob Kuressaare linnateatris lavale Jaak Allik. Kaks aastat tagasi Zürichis võidukäiku alustanud näitemängu peategelasteks on kaks abielupaari. Lavalisel tegevusel on eellugu: poiss Ferdinand lööb poiss Brunol kooli mänguväljakul esihambad sisse. Seda mõlema lapse vanemad üheskoos arutavadki.

Yasmina Reza draamalooming pole Eestis tundmatu, varem on siin lavastatud tema näitemängud “Kunst” ja “Kolm versiooni elust”. Pühapäevase esietendusega annab oma panuse uue draama tutvustamisse sedapuhku Kuressaare linnateater, mille kava on seni olnud saarlaslikult alalhoidlik.

•• Mängivad lisaks saarlasele Piret Raugale veel kolm näitlejat mandrilt: Jüri Aarma, Kersti Kreismann ja Sulev Teppart.

•• Piletid 100 ja 125 krooni.

Kohvijooming

unustatud kinos (6)

Esietendus Tallinnas

Helioses 5. oktoobril

Oma majast remondi tõttu välja aetud Eesti Draamateater mängib endises kinos Helios uut Madis Kõivu näitemängu “Lõputu kohvijoomine”, kus vaataja ette kerkib Tartu Werneri kohviku boheemlaslik elu.

•• Lavastajaks Kõivuga loorbereid lõiganud Priit Pedajas. Prototüüpidega ja ilma nendeta tegelaskujusid mängivad Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjuško, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann jt.

•• Piletid 250 krooni.

NO85 “rambo” –

just nimelt väikese tähega (8)

Esietendus 8. oktoobril

teatris NO99

“rambo” on väikese tähega kirjutatud selle pärast, et rõhutada Rambo üldinimlikkust ning teatavat mõistelisust, ütleb teater.

Tegemist on Kristjan Sarve, NO99 trupi näitleja lavastajadebüüdiga. Sama mees, kes möödunud aastal 99 korda ühte monoloogi luges. Hommikusse välja. Mis on suhteliselt rambolik tegu, iseenesest. Inimvõimete piiril, omamoodi “esimene veri” – nagu ka David Morelli romaani ja filmi esimese osa pealkiri – “Esimene veri”.

Iseenesest vähetuntud fakt – aga Sylvester Stallone’i kultusfilmi taga oli tõepoolest romaan. Kusjuures kirjanikult, kelle “tellised” ei ole ka eesti ajaviitekirjanduse neelajale tundmata – ilmunud on “Kivi vennaskond”, “Roosi vennaskond”, “Õuduste hotell”, “Öö ja udu liiga”.

Neist kolme neelanuna – no Ludlumi tasemele ei tõuse, aga Dan Browni masti meestele paras konkurent. Seega neelatavad. Aja viiteks ja aju puhastuseks. Paljuski ajaraisk, aga kogu aeg ei saagi olla kvaliteetne, siis läheks pea suitsemaie.

“Esimene veri” on romaan aastast 1972, ühtlasi oli see ka autori debüüt. Millest lugu ja laul, pole vist mõtet üle rääkima hakata, ka paadunuim massikultuuri vihkaja on vähemalt salaja, vähemalt ühe silmaga “Rambo” filmi ära vaadanud.

Mida oodata? Ei teagi täpselt, aga üks on vist kindel, nimelt et NO99 poolt välja kuulutatud uue ideoloogiaga – teeme meelelahutuslikku kunsti, mis on suurem ja värvilisem kui elu ise –, see valmimas lavatükk suhestuma ei hakka. Vähemalt otseselt mitte.

Et astub pigemini “Padjamehe”- ja “Hirveküti”-gurmaanide menüüsse ja toidulauale. Liiatigi, et kuuldavasti olla see kohati kahe mehe – Rambo ja tema vastandi Wilfriedi – peades. Sellega ka psühhedeelne tripp. Viimasest annavad tunnistust kodulehel üleval olevad proovifotod.

•• Peaosades on Risto Kübar ja Rasmus Kaljujärv. Kunstnik on Liina Tepand.

•• PIletid 170 ja 225 krooni

Molière, “Misantroop”,

VAT, Kumu ja Zohner (5)

Esietendus 12. oktoobril

Kumu auditooriumis

Molière’i, seda ilmakuulsat prantsuse komödianti ei ole meil viimastel aastatel või kümnenditel väga palju mängitud. Kuigi ta paikneb oma sajanditepikkuselt koteeringult suure Williamiga enam-vähem samal pulgal, või ehk siiski suts allpool. Ei teagi, miks. Kas peetakse tolmuseks?

Šveitslane Markus Zohner tekitas furoori VAT-teatris mõni aasta tagasi, kui meie au ja südametunnistuse, “Kalevipoja” lavale lõi. Nüüd siis lavastab “Misantroopi”.

Ei oska midagi ette arvata. Kuluaarides sahistatakse, et päris “Kalevipoja”-stiilis lavastus valmimas ei ole. Küll aga on misantroopia, inimvihkajalikkus teemaks ühiskonnas laiemalt… Eks näis.

••Ja VAT-i trupis on kaks uut näitlejat. Lavakooli lõpetanud Ago Soots ja Meelis Põdersoo. Veel mängib kaasa ülejäänud VAT-i põhitrupp ja nüüd seal juba teist rollilepinguga rolli tegev, samuti vastselt lavakooli lõpetanud Elina Pähklimägi. 

•• Piletid 125 ja 175 krooni.