Jürgen Boson tegutseb jälle
Kui Peter Higgs avaldas 1964. aastal artikli, milles rehkendas võimalikke sümmeetriamuutusi algosakeste maailmas, ei maininud ta sõnagagi mingit uut võimalikku osakest. Väärika teadusajakirja toimetaja nõudlikul soovitusel pani ta selle ühte lausekesse sisse kui oletuse. Ja artikkel ilmus.
Keegi ei anna metsikuid summasid, et ehitada hiiglaslikke aparaate uurimaks lihtsalt ei-tea-mida. See juhtub vaid vene muinasjuttudes. Kuid kui ütled, et jahid uut osakest, siis on lugu teine. Mis sest, et 99,996 protsenti otsustajaid ei tea, mis asi on boson, kõlab see veenvalt.
Pole luule asi sõnu määratleda ja ehkki on nõnda väidetud, pole ka luule asi sõnade piire laiendada. Luule võtab sõnu kui linnukesi. Kui lind jääb tuppa kinni, siis on küsimus, kas luule laseb ta välja, küsis Saarikoski. Ja arvas, et oli viga loodust uurima hakata. Mis sellest uurida? Miks hõisata, et on ehitatud suurim laev, kiireim auto või targim arvuti, kui need olid juba enne olemas.