Jõgeva Gümnaasium mäletab Alo Mattiisenit alati
Paarkümmend aastat tagasi aktuse eel kutsus Jõgeva koolidirektor enda juurde ühe kaheksanda klassi poisi. Aktus pidi tavakohaselt algama Nõukogude Liidu hümni helidega ja direktor soovis, et tubli noor pianist esitaks hümni klaveril. Aktus algas, pianist lõi esimesed akordid. õpetajad tundsid, et midagi on valesti, aga vähesed taipasid kohe, mis nimelt. Hümn oli kirjutatud mazhooris, poiss aga mängis seda minooris.
Algaja asi, läks vähe valesti, seletas noormees juhtunut pärast direktori kabinetis. Noormehe nimi oli Alo Mattiisen.
Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja ütles, et selle loo oma koolipõlvest oli Alo Mattiisen ise talle jutustanud. Oja ja Mattiisen õppisid konservatooriumis ühel ajal, elasid ühiselamus kõrvuti tubades ja said hästi läbi. Et Alo oli pärit Jõgevalt ja lõpetas praeguse Jõgeva Gümnaasiumi, seda sai Maret Oja teada alles pärast kooli lõpetamist, kui ta ise samasse õpetajaks tuli.
Tellis heliloojalt muusikali
Konservatooriumikaaslane Alo meenus noorele õpetajale, kui tema õpilaste muusikateater "Liblikapüüdja" oli repertuaarihädas. Ta tellis kooli vilistlastelt Mattiisenilt ja Jüri Leesmentilt muusikali, pakkudes teemaks "Väike merineitsi". Kauni muusikaliga käis teater isegi Taanis esinemas.
Praegu on teose imeilusad sõnad ja helid saanud veelgi sügavama tähenduse. "Tahame panna 30. maiks, Alo surmapäevaks kinni Draamateatri väikese saali ja "Väikese merineitsi" tema mälestuseks uuesti ette kanda," rääkis Maret Oja. See etendus elustab palju nukraid mälestusi: üks esimeses etenduses kaasa teinud tüdruk jäi Estonia parvlaevaga mere põhja.
Sõnad "Väikesest merineitsist" on motoks ka Alo Mattiiseni mälestuseks 7. ja 8. märtsil Jõgeva Gümnaasiumis korraldatavatel muusikapäevadel. "Nii elus kui muinasjutus jääb suurimaks otsijaks hing..."
Jõgeva kutsub kaheks päevaks kokku kõigi maakondade ja linnade parimad koolinoorte vokaalansamblid 5.-12. klassini. Oma osavõtust saab kooli veel teatada 15. jaanuarini. "Saadan registreerunud ansamblitele noodi muusikali proloogiga," rääkis Oja. "Kõigi parimate kooliansamblite ühislauluna jääb see laul meie muusikapäevi alustama ja lõpetama."
Maret Oja lisab, et mitte Alo Mattiiseni lahkumine ei viinud teda muusikapäevade mõttele. Kool on juba kaks aastat korraldanud märtsis muusikanädalat ja õpetaja kavatses neid hakata siduma ainsa Jõgevalt sirgunud tuntud muusiku nimega. Siis ei teadnud, et mälestuseks.
Jõgeva oskab omakandi väheseid kultuuritegelasi väärtustada. Novembris peetavate Betti Alveri kirjanduspäevade tähendus kohalikule kultuurile on aasta-aastalt suurenenud. Maret Oja loodab, et ka kevadised Mattiiseni päevad kasvavad kooliansamblite konkursist tõeliseks iga-aastaseks kultuurisündmuseks.
Algul muusikakooli vägisi
Jõgeval elav Alo ema Helmi Mattiisen tunnustas samuti kooli ettevõtmist. Ta rääkis, kuidas alguses tuli andekat poega lausa vägisi spordi juurest muusikakooli vedada. Küll vägisi, küll vastastikusel kokkuleppel - kuni umbes 13-aastaselt viisistas poiss ema suureks rõõmuks esimese lasteluuletuse.
Aasta tagasi, kooli 50. aastapäevaks kirjutas Alo Mattiisen koolile laulu Jüri Leesmenti sõnadele.
Isepäist koolipoissi Alot meenutades rääkis tema kunagine inglise keele õpetaja Erna Kadarik, et vahetundide ajal sattus poiss alailma aulasse klaverit näppima. Praegused Jõgeva andekad alod võivad tänulikud olla õpetaja Ojale, kes on rajanud koolimajja vististi Eesti kõige paremini sisustatud muusikaklassi.
Meil on kõik arvutimuusika võimalused olemas, iseloomustas Maret Oja muusikaklassi süntesaatori Roland E 36 ja arvuti koostööd. Muusika loomine arvutil on õpetajale endalegi alles avastamise asi.
"Ma ei taha, et lapsed võtaksid muusikaõpetust kui mingit "lalla tundi". Muusika on hariduse osa," kõneles Maret Oja. Tema õpilased teevad lõpuklassis muusikaeksamit, kirjutavad muusikast põhjalikke uurimusi. Kaks tütarlast on saanud ülesande koguda Alo Mattiiseni käekäiku puudutavaid materjale, küsitleda tema ema, tuttavaid, õpetajaid.
Kool on lisanud gümnaasiumi humanitaarharu õpilaste nädalaplaani teise muusikatunni. Tänavu alustas esimene muusikaklass. Koolis on neli koori, tunnustatud tütarlasteansambel ja solistid. Ja kõike seda juhib ainult üks inimene, seesama Ene üleoja õpilane Maret Oja.
Kõikejõudja õpetaja ise unistab, et kui ta leiaks enda kõrvale kooli ka teise haritud muusikaõpetaja, siis oleks võimalik hakata eraldi töötama andekate solistidega, keda Jõgeval on palju. Väikeses linnas saab õpetaja olla tõeline maa sool.
ANU JõESAAR



























