Järvide perekond vallutab Lihula
(1)
Neljandat korda toimuvate Lihula muusikapäevade üks korraldajaid ja ise kolmel kontserdil viiulit mängiv Miina Järvi tõdeb, et mõnes mõttes täidab festival ka Järvide suguvõsa kokkutuleku eesmärki. Pole põhjust imestada, et perekonna mängitud klassikalist muusikat saab kuulda just Lihulas – sealt on pärit korraldajate emapoolsed vanavanemad.
Miina Järvi hinnangul on Lihula publik festivali väga hästi omaks võtnud. Peale umbes 1600 elanikuga linna elanike näeb kontsertidel tavaliselt ka Soome, Rootsi ja Saksa turiste, mille üle Järvil on hea meel, sest ainult kohaliku publikuga saali ei täida.
Kammerlik festival
Muusikafestivalil mängitakse sel aastal muu hulgas nii Mozartit kui ka Beethovenit, peale selle on kavas Raimond Valgre igihaljaste laulude kontsert.
Küsimusele, kas tuntud nimega heliloojad valiti teadlikult, et rohkem publikut meelitada, vastas Miina Järvi: „Nii ja naa. Meil on alati ka mõni haruldasem teos kavas, näiteks seekord Rimski-Korsakovi keelpillisekstett, mida väga harva mängitakse.”
Järvi sõnul on kammermuusikafestival talle südamelähedane: „Me pole tahtnud Lihula muusikapäevi suureks ajada, las ta olla armas ja kammerlik. Võib-olla tulevikus võiks ka mõni väike orkester esineda, aga selliseid festivale on niigi palju, pisike on haruldasem.”
Juba mudilase east saadik pillimänguga tegelenud viiuldaja tunnistab, et kuigi suguvõsas on muusiku elu kõige loogilisem valik, siis kindlasti ei ole see amet lihtne: „Alustad viieaastaselt pillimängu, tööd on raske saada, palgad pole suured, kuid samas on olemas vaimne tasu, mis muusik oma mängu eest saab.”
Lihulas saab näha ka Soome litograafiakunstnike näitust, mis korraldaja sõnul sobib hästi atmosfääriga ja toob väikelinna muudki kunsti peale klassikalise muusika.
