Jaan Poska erakirjades

Üks vana ütelus kõlab, et iga suure mehe selja taga seisab suur naine. Jaan Poska kirjadest tütar Veerale käib ikka läbi “mamma”. Kes oli Poska pere mamma, Constance Poska (1876–1923)?

Oma tulevase naisega kohtus noor Tallinna advokaat Poska advokaadist kolleegi Kinievi juures. Poska armus kolleegi laste koduõpetajaase Constance Ekströmisse. Noor koduõpetaja oli Vanaturu teisel pool klaasitöökoda ja äri pidanud rootslase Ivar Ekströmi ja tolle eestlannast naise Josephine Amalie tütar.

Pärast Töchterschule lõpetamist oli noor naine olnud koduõpetajaks Soomes, kuid siis tulnud Tallinna tagasi ja nii teeninud ta leiba Tallinna advokaadi peres. Noore koduõpetaja elu polnud olnud kerge, sest ema olevat varakult surnud ja isa kasvatanud kaht poega ja kolme tütart üksi.

Kui kihluse järel (fotod ilmselt kihluse ajast) küsinud noor advokaat oma väljavalitult tolle suurima unistuse kohta, olnud vastus üllatav. Constance polnud elus veel kunagi voormehega sõitnud ja nii “sõitnud nad siis kahekesi, noored ja õnnelikud, voorimehega Kadriorgu”. Tol hetkel nad ilmselt veel ei teadnud, et Kadriorus saab olema hiljem nende ühine kodu.

Constance oli pärinud oma ilu emalt, keda olevat Tallinna bürgerite ja tsunftirahva hulgas nimetatud “die schöne Frau Ekström”.

Jaan Poska, kes ise pärines 12-lapselisest köstriperest, kus “pere suurim rikkus olnud just lasterikkus”, olevat tulevaselt äiapapalt saanud esialgu hirmutuse, et tütrele kaasavara pole anda, kuid noor advokaat olevat teatanud uhkelt, et ta tulnud kosima tütart ja mitte kaasavara.

Kui Jaan Poska oli Tallinna linnapea, siis tavatsenud Constance sõita pärastlõunal mehele voorimehega tööle vastu, ja siis sõitnud nad, nagu kihluse järelgi, üheskoos koju. Linnapea Poska ei saanud ilmselt proua väikest soovi pahaks panna.

Jaan Poska kui pereisa

Jaan Poska pere lugu on seotud Tallinna vanalinnaga, kus ta elas esialgu Pikk tänav 49 ja siis Lai tänav 5, ja mille viimane periood kandub juba Kadriorgu Liiva tänav 8 majja.

Kadriorgu kolimine oli pere pikaajalisem plaan, mis ilmselt ei täitunud nii kiiresti, kui esialgu ehk loodeti. Tütar Veera mälestustest saame teada, et sellest Kadrioru majast oli peres juttu juba 1906. või 1907. aastal. Laste jaoks tundus suure imena, et selles majas pidi neil saama olema ka elektrivalgustus: “Vajuta ainult nupule ja valgus hakkab lambis põlema.”

Asumine Liiva 8 majja oli suur sündmus: võttis tükk aega, enne kui lapsed jätsid rahule elektrilülitid, süüdates ja jälle kustutades elektrilampe. Poska püüdis oma perele muretseda teisigi uue aja imesid. Poska maja õue rajati purskkaev ja lastele oli suureks imeks ka pere esimese tolmuimeja muretsemine. Poskade peres teenijaks olnud vanaproua Sander leidnud selles tolmuimejas isegi Jumala olemasolu kinnituse, kui “selline tolmuimemise ime võimalik on”.

Jaan Poska sai oma elu jooksul rikkaks ehk rohkem laste arvult kui maiselt varalt, sest nagu kirjutab tütar Veera oma mälestustes, olid ema Constance’i surma järel (1923. aastal 46-aastaselt) kümnest lapsest elus kaheksa: Xenia, Veera, Tatjana, Jaan, Anna, Helene, Niina ja Jüri.

Jaan Poska riigi- ja pereasjad

Eesti poliitikute omavahelisi ja perekondlikke suhteid on seni vähe uuritud. Süvenemine Jaan Poska perekondlikku kirjavahetusse pakub palju avastusi. Pere- ja riigiasjad polnud tollastel pereisadest poliitikutel-riigimeestel sugugi väga kindlalt eri sahtlites, sest need vajasid sageli üheaegset ja kiiret ajamist. Poska kirjadest on sel puhul väga ilmekad kolm ajalooarhiivis säilitatavat.

11. septembril 1919 kirjutab minister Jaan Poska välisministeeriumi kirjapaberil kirja tütar Veerale Haapsallu. Me saame teada, et Poska on seotud tööga ministeeriumis ja ta kurdab: “Tegemist on nii palju ja töötegijaid nii vähe, et ei suuda ära minna.” Ta lubab aga kindlasti jõuda tütre Veera ja Timotheus Grünthali pulma.

Samast kirjast saame teada, et köstripojast Poska, kes õppinud ka Riia vaimulikus seminaris, ei jäta lähedastele südamele panemast, et need tunneks muret, et kirikukoor end laulatuseks ette valmistaks ja et “noored ei unustaks õigeaegselt kirikus käia ja end maha kuulutada lasta, sest muidu võib selle formaalsuse pärast laulatus ära jääda”. Samas kurdab ta tütrele, et ka Mamma ei saa Haapsallu tulla enne teisipäeva, sest peaaegu kõik riided, mis proua Poska olevat Pariisis ostnud, olevat ära varastatud, mille kohta pereisa arvab, et “ilmselt siiski Tallinnas”.

Peatse vanaisa viimane kiri

Tütar Veerale kirjutatud kirjadest on väga huvitav 24. veebruaril 1920 kirjutatud kiri, mis algab õnnitlusega: “Tervitan emand Grünthal Eesti iseseisvuse kaheaastase juubelipäevaga.” Kirjast saame teada, mis juhtunud kolme nädala jooksul, mis olid möödunud Tartu rahu allakirjutamisest.

Poska kirjutab, et lepingu tegemisele järgneb selle täitmine, ja see tekitab hulga lahendamist nõudvaid küsimusi. Jaan Poska kurdab tütrele, et viimasel ajal on ta olnud sunnitud laenu võtma ja tagasimaksmine sunnib juurde võtma kolm eraametit, mis kogu aja ära võtavad.

Väga isiklik kiri tütar Veerale pärineb 4. märtsist 1920, kui vanaisaks saama valmistuv Jaan Poska annab emaks saavale tütrele nõuandeid, “mille üle rääkimist Mamma heaks ei peaks, kui ta teada saab”. Juttu on sellest, kuidas peaks noorpaar end lapse ootamise eri perioodidel armurõõmude maitsmisel ülal pidama.

See kiri postitati Tallinnas alles 5. märtsil 1920, sest Poska tahtis sellele lisada ka suure saksakeelse piltidega raamatu lastehoiust (kuigi Poska märkis ise kirjas, et ega vaid raamatu järgi ka elada saa), millesse ta kirjutas sisse pühenduse “Minu esimese lapselapse kallile emale. Isa” Tütar sai selle kalli saadetise Kuresaares kätte alles pärast teadet Jaan Poska surmast.

Jaan Poska

•• 24. jaanuar 1866 – 7. märts 1920

•• Eesti riigimees

•• Sündis 12 lapse hulgas viiendana. Kodune keel oli vene keel.

•• 1890 lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna, töötas Tallinnas advokaadina.

•• 1904 valiti Tallinna linnavolinikuks, 1905 volikogu juhatajaks.

•• 1913–1917 Tallinna linnapea.

•• 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.

•• Sügisel 1917 valiti Vene Asutava Kogu liikmeks.

•• 24. veebruaril 1918 määras Eesti Päästekomitee ta Eesti välisministriks. Eesti Ajutises Valitsuses peaministri asetäitja ja kohtuminister.

•• 1918–1919 Eesti välissaatkonna juht.

•• 1919 Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister.

•• 1920 Eesti delegatsiooni juht rahuläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga.

Poska muuseum

•• Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril avas renoveeritud Poska majas uksed Jaan Poska muuseum. Memoriaalosa on valminud Poska Mälestusfondi algatusel.

•• Mälestusfondi lõid 2001. aastal kodanikualgatuse korras inimesed, kes seadsid eesmärgiks päästa Jaan Poska kodu lagunemisest.

•• Muuseum ootab ajaloolisi dokumente, fotosid ja esemeid, mis võiksid ekspositsiooni täiendada.

•• Poska muuseumist saab nii kooliõpilastele, üliõpilastele kui ka teistele huvilistele tellida loenguid Eesti ajaloost.

•• Muuseumi külastamiseks tuleb registreeruda: Tarmo Elvisto tel 509 4774 või e-post: e.tarmo@gmail.com; Jüri Trei tel 513 4445 või e-post: jyri.trei@mfa.ee; prof Peeter Järvelaid tel 5645 2476 või e-post: pjarvelaid@yahoo.de.

Vaata ka:

www.jaanposka.ee