Internetipõhine sotsiaalsus on vahend, mitte eesmärk

O’Reilly on valdkonna guru ning eeltoodud mõiste looja. WEB 2.0 tähistab seda osa veebikeskkonnast, mille loomine, muutmine ja mõjutamine on kasutajate käes. Mõiste viitab veebile kui platvormile, kollektiivsele, avatud suhtlusele ja ühisloomingule ning samal ajal ka tarkvarale, mis seda võimaldab. Siia alla jäävad uudistevoog, faili-, pildi- ja videohoidlad ning sotsiaalvõrgustikud. Käesolev artikkel käsitleb sotsiaalvõrgustikke ja keskendub peaasjalikult positiivsetele aspektidele, mida tehnika areng ühiskonnale annab.

Teema on aktuaalne kogu maailmas, aga eriti teravalt San Franciscos ja laiemalt siinses Silicon Valleys, kus asuvad Microsofti ja Google’i peakorterid ning sündisid Facebook ja MySpace. Interneti mõjust kirjutas juba eelmisel kümnendil Manuel Castells, kes lõi oma võrgustiku ühiskonna teooriad paljuski Silicon Valley näite varal. Network society on ühiskondlikkus, mis toimib tänu tehnika võimaldatud kooslustele. Ühtlasi kannab see endas kindlat mentaliteeti – siinse tehnoloogia arengu võidukäigu aluseks peab ta Stanfordi ülikooli sponsitud võrgustike loomist, mis aitas inimestel oma ideid jagada ja arendada, et siis ise väiksemate ürituste ja firmadega edasi minna. Oluline oli aktiivne osalus avatud, mobiilsetes ja lühiajalistes kooslustes.

Hinnalised kontaktid

Märksõnaks on avatus. Levinud kohalikuks suhtlusvormiks on varaõhtused koosviibimised, millest teavitatakse meililistides – neid saadetakse edasi ja sinna lisatakse lihtsalt uustulnukaid. “Kui sa elad San Franciscos, peal sul olema pikk meilinimekiri.” Oluline on tunda võimalikult palju inimesi, sest teistega koosolemine viib sind edasi. Vastupidi klikistunud ühiskondlikkusele, kus sageli luuakse kollektiivset identiteeti kedagi välistades ja ennast paremaks pidades, on eelmainitud suhtumine läbinisti avatud. Iga uus nimi sinu postiloendis suurendab su sotsiaalset kapitali ja see tähendab, et ka sina ise oled oodatud kõikidesse võrgustikesse ja seltskondadesse, sest see parandab su kutsuja staatust.

Osaliselt on see seotud ameerikaliku elustiiliga – inimesed vahetavad olude sunnil pidevalt oma töö- ja elukohti ning sellega kaasneb suhtlemise pealiskaudsus. Liigseid pingutusi lähedaste ja stabiilsete suhete loomiseks pole mõtet teha, olulisem on luua palju meeldivaid kontakte kõigiga, kes parajasti su ümber on. Sest homme võid teoreetiliselt olla juba teises kohas, teises meililistis ning uues võrgustikus. Elektroonilised võimalused lihtsustavad uute kontaktide teket.

Ja neid võimalusi jätkub. Interneti sotsiaalvõrgustikud on eri profiili ja teemadega. Näiteks meetup.comi eesmärk on koondada peamiselt sarnaste huvidega inimesed koos tegutsemiseks. Võrgustik on ülemaailmne, aga kuna eesmärgiks on offline-tegevus, on rühmad valdavalt lokaalsed. Igaüks võib haarata initsiatiivi uue grupi loomiseks, nii et neid on tuhandeid ja kõikvõimalikel teemadel – loomapidajatele, alternatiivmeditsiini harrastajaile, väikelaste vanematele, filosoofiahuvilistele, hispaania keele valdajaile, Euroopa austajaile jne. Ise osalesin rahvusvaheliste filmide fännirühmas, kellega suhtlesin filmifestivali ajal võrdlemisi tihedalt. Organisaatori sõnul tasub see sotsiaalselt igati ära – ta muretseb kõigile piletid ja koordineerib kogu tegevust, aga see-eest on tema ümber tekkinud palju inimesi, kes teda austavad ja omakorda muudele üritustele kutsuvad. Igal filmiõhtul on tuttavaid, aga kogu aeg kohtab ka uusi inimesi, kellega kaasnevad uued võimalused. Osalejaile tähendab see peale filmide vaatamise kohtumist inimestega, kellega neil on vähemalt pisutki sarnane huvi.

Info viib kokku

Sisuliselt annavad interneti sotsiaalvõrgustikud infot, mis aitab inimesi kokku viia, ning sageli pakuvad ka igasuguseid vidinaid, mille abil aega veeta. Facebook vist Eestis enam tutvustamist ei vaja – praegune suurim võrgustik on keskkond, kus saab sõpradega lobiseda, meile saata ning teiste elu nende pilte ja filme vaadates jälgida. Kuna selle kasutajaskond on ülemaailmne ja ülisuur, on see muutunud suurimaks platvormiks äritegevusele ja reklaamile. Ameerika-keskne linkedin.com on eelmise sarnane, aga rangem ja ametlikum ning eesmärgiks on peamiselt ärikontaktid. Erinevalt Facebookist ei ole võimalik kellegagi otse suhelda või kedagi oma kontaktide hulka kutsuda, vaid see käib ainult olemas-olevate sidemete kaudu. Vähemalt Silicon Valleys osalevad võrgustikus valdavalt äriga seotud inimesed, kaasa arvatud tippjuhid. Iseregulatsioon ja piirangud on vajalikud selleks, et vältida rämpsposti ja tagada tõsiseltvõetavus.

Informeeritus, läbipaistvus ja inimeste seotus muudab globaalse küla võrgustikud modernismieelse küla sarnaseks. Kogukonna kontrollimehhanismiks oli inimeste reputatsioon, mis kujunes selle alusel, kuidas nende käitumine vastas kogukonnas kehtivatele moraalinormidele. Globaalne küla on taaselustanud reeglid, mille kaotas linnastumisega kaasnev anonüümsus. Kuna Silicon Valleys on äris tegutsejad nähtavad LinkedIn-i kaudu ning igaühe suhted teistele avalikud, on see muutnud äritegevuse palju mobiilsemaks ja kasvatanud inimestevahelist usaldust. Uued kontaktid tekivad lihtsalt ja sageli asutakse koos tegutsema, läbimata keerulisi bürokraatlikke protseduure lepinguid vormistades. Kõik aktsepteerivad eetilistel ja õiglastel põhimõtetel rajanevaid reegleid ja puudub vajadus olla hirmul, et äkki äripartner tõmbab naha üle kõrvade. Kui keegi rikub reegleid, levib info kulutulena ning reeglite rikkuja on “out” ja tema tegevusel on vähemalt siin piirkonnas lõpp. See ei tähenda, et pettus oleks välistatud, aga võrreldes näiteks varakapitalistliku mentaliteediga ühiskonnaga, kus teisele “ärategemine” on vaikimisi aktsepteeritud norm, on see marginaalne.

Näiteid on teisigi. Couchsurfing on ülemaailmne võrgustik, mille peamine eesmärk on aidata leida kontakte, mis hõlbustavad reisimist. Inimesed võtavad enda juurde tasuta ööbima rändureid tervest maailmast ja saavad ise sama vastuvõtu osaliseks. Ka selline külalislahkus nõuab usaldust, mis tekib tänu inimesega kaasas käivale mainele. Sa küll näed inimest, kellele annad oma korterivõtmed, elus esimest korda, aga oled lugenud tema kohta soovitusi paljudelt teistelt. Tõenäosus, et tema majutamine võiks kaasa tuua ebameeldivusi, on kaduvväike, kuna tema isik on teada ning tema enda ööbimis- ja suhtlusvõimalused kahaneksid nullilähedaseks, kui tema kohta jäetud hinnang sisaldaks näiteks teavet, et “muidu lahe inimene, aga lahkudes unustas mu lauahõbeda taskusse”. Võrgustiku boonuseks on sõbrad, seltskond ja tasuta öömaja igas maailma otsas, kuhu satud reisima, samuti rikastavad su elu need, keda kohtad kodumaalt kusagile minemata.

Võrgustikke on veel palju – näiteks Eestis võrdlemisi populaarne Orkut, match.com, mis on otseselt suunatud vallalistele, ning muidugi Eesti kohalik Rate, mis tutvustamist ei vaja. Sisuliselt kiirendavad nad info vahetamist, lihtsustavad suhtlemist ja pakuvad inimestele rohkem võimalusi. Sellega võiks kaasneda positiivsed nähtused, nagu läbipaistvusest tingitud usaldus ning võimalusterohkusest kannustatud avatus. Neid ei tee aga tehnika, mis loob selleks vaid paremad tingimused. Tõelisi positiivseid muutusi inimestevahelises suhtlemises loovad inimesed ise.