eelistatumad talv ja vihmamärg sügis. Üks põhjusi, miks kunstniku põhiliseks maalimisaineseks kujunes linn, oli kindlasti ta arhitektuuriõpingud (Tallinna tehnikumis ja Praha Tehnikaülikoolis), teatab Eesti Kunstimuuseum.

Aastail 1936-1939 täiendas ta end maali alal Ateneumis. Seal tutvus ta ka restaureerimisega. Pärast sundasumist Kirovi oblastis (1951-1955) saigi Ilmar Ojalo töökohaks paljudeks aastateks Tallinna Restaureerimisvalitsus.

Ta on ennistanud barokseid laemaalinguid, neist Kunstimuuseumi teatel on eriti oluline Lai tänav 29, nn. Hueckide majas paiknev "Europe röövimine" - Teise maailmasõja päevil varises Huecki maja katus põrutuse tagajärjel kokku ja allalangenud katusekivid purustasid toa lae, mattes prahi alla ka laemaali, mis kärises tükkideks. Pärast seda olid laemaali riismed pikema aja vältel täielikult vihma ning ilmastiku hävitava mõju all, kujutades endast poriseid, mustunud kaltse. Lisaks laemaalingutele on ta ennistanud 17. saj. portreid (Hueckide suguvõsa), Tallinna Mustpeade Vennaskonna Maarja altarit, Marten de Vosi "Kaana pulma" jm.

Seoses praktilise tööga on Ilmar Ojalo avaldanud ka mitmeid uurimuslikke artikleid ning tegelenud ka autorluse määramisega.

Näitus on avatud 10. detsembrini 2000