Hooajaline, õhuline, eestimaine
(1)
Kui 30-kraadine õhk linnas eriti liikuda ei taha, on eriti hea istuda kuskil kõrgemal, kus liigub ringi väike briis. Selles suhtes on Katusekino kohvik parim koht kõigi teiste linna väheste kõrgemate kohvikuterrasside seas. Põneva kujunduse, kuid natuke sööklaliku paigutusega söögilaudade asemel saab lõunastada ka tihedalt paigutatud pehmetes toolides, mille muudab ideaalseks istumiskohaks kann külma sangriat, mis on küll natuke kallis – liitrine kann punast, valget või vahuveini sangriat maksab 250 krooni.
Katusekino kohviku menüü piirneb suuresti külmade suupistetega, mida valmistatakse eestimaistest toorainetest sealsamas, baarileti taga. Mõistagi – kes see ikka lämmataval suvel suurt praadi või kuuma suppi süüa jaksab (kuigi kukeseenesupi pang on katusel siiski võtta). Tahaks hoopis midagi kerget, värsket ja maitsvat.
Värskust jagub näiteks herne-mündi-kitsejuustukoogis (45), mille omapärane maitsekombinatsioon jõuab sööjani kolmes järgus: esiteks vallutab meeled piparmünt, siis hakkab domineerima püreestatud hernes, lõpuks tungib esile kitsejuustu maitse. Kui aga sööja teab, et sealsamas leti taga on terve hunnik värsket salatit, siis sooviks ta ilmselt seda ka oma quiche’i tükikese kõrval näha, nagu paljudes teistes toidukohtades juba teatakse.
Salatikuhja üle ei saa aga kurta noorlooma rostbiifi salati (85) puhul, kus mahlakate lihalõikude kõrval on palju rukolat ja magusad maasikatükid.
Värske kartuli-lepasuitsulõhesalat (65) on samuti maitsev just oma lihtsuse (mida sealsed kokad nimetavad aususeks) pärast, kui kahvlile satuvad korraga kõik kolm komponenti: värske kartul, lõhe ja till.
Koogiriiul on parim
Suitsukanasalatit (70) ilmestab jogurtikaste, mis eristab seda tavalisest poesalatist.
Tegelikult võiks ju olemasolevatest toorainetest ilmselt veelgi pikema menüü kombineerida või siis menüüsse iga nädal natuke vaheldust tuua. Samal ajal on tänuväärne, et kookide ja sangria sisse mõeldud mureleid müüakse ka kaaluga.
Eriti meelitab Komandot kohviku koogiriiul oma kirjude marjakookidega. Suviselt, kodumaiselt ja enam-vähem ideaalselt maitseb näiteks aedmarjakook (55), kus sõstarde haput mahla magustab vanillikastmene täidis.
Šokohoolikutele aga istub šokolaadi-vaarikakoogi (55) super maitsekombinatsioon, kuigi täidlase šokolaadi all võiks vähem kakaolembeste arvates peituda rohkem vaarikaid.
Peab ütlema, et natuke kentsakas on nii „ausat ja puhast, kuid elegantset toitu” plastnõudest süüa, olgugi et nad on uhkemat sorti. Samuti on teenindus meeldivalt sõbralik, kuid lubab endale selle varjus apse. Meie näiteks avastasime – kahjuks liiga hilja –, et piruka asemel oleme maksnud kitsejuustusalati eest. Samuti pidime mitu korda üle kordama, mida soovime. Mitte et me suu sellest kulunuks…
 |
  |
 |
