Henry Kõrvits: Raadio 2 on ja jääb

Hiljuti üllatas avalikkust teade, et sügise poole koguneb ERR-i nõukogu arutama, mida teha Raadio 2-ga, ja spekulatsioonidest käis läbi ka võimalus, et jaam võidakse maha müüa või sulgeda.

••Millest asi üldse esile kerkis? Kas on siis nii tõsiseid probleeme?

Probleemi ei olegi. See on tavaline, et mõni ühiskondlikult aktiivne inimene, kes Raadio 2 ei pruugi ise kuulata, võtab selle teema jutuks. Lisame ajakirjanikud, kes suvel vaevlevad uudistepõuas, näpuotsatäie poliitilist aroomisoola, isiklikke suhteid ja nii need „probleemide” teemad sünnivad. Raadio 2 oli, on ja jääb väga oluliseks raadiojaamaks Eestis.

••Kas teile ei tundu, et R2 kuvand on hägustunud?

Nõustun sellega, et võib-olla on jäänud selgitustööst, miks Raadio 2 nii oluline on, natuke vajaka. Seda ilmestavad ka mõned sõnavõtud muidu tarkade inimeste suust.

Raadio 2 on siiski märgatavalt suurema ampluaaga uue muusika tutvustaja kui Vikerraadio või mõni teine raadiojaam. See on nii olnud juba mitu viimast aastat. See on fakt, mida ei saa muuta. Sellist kotti, mida meile pähe tõmmata, pole kahjuks olemas.

••Mis tunne on, kui hakkab jälle hala „maksumaksja raha eest”?

Minu jaoks on see argument, mis tuuakse välja siis, kui puuduvad teised selged ja kandvad argumendid. Võin rahustuseks öelda, et teie taskust investeeritakse Raadio 2 tegemiseks 70 eurosenti aastas. Polegi nagu midagi rohkem arutada. Jätke üks pudel õlut ostmata ja teete sellega hea muusika austajad rõõmsaks.

••Mis süsteemi alusel toimib R2 päevane pleilist?

R2-l on tõesti olemas päevane pleilist, kus pöörleb kokku umbes 80 uut lugu. Eelisjärjekorras on huvitavamad kodumaised esitajad. Peaasi, et nad kõlavad värskelt. Teiseks välismaised artistid, kellega meie publikul on lähem side – kes on Eestis või lähiümbruses esinenud või kohe tulemas.

Kolmandaks nopib R2 muusikatoimetus valitud palasid õhtustest erisaadetest – see on koht, kus kõlavad tuleviku moevoolud ja legendid. Valiku teeb muusikajuht, aga kõigil saatejuhtidel on läbirääkimise õigus.

••Kuidas kavatsete noorteni jõuda?

Kust pärineb info, et me nendeni pole jõudnud? Millistel uuringutel see info põhineb? Mis puutub noortesse, keda nii uljalt taga aetakse, siis võin öelda, et seda on raskem teha kui kunagi varem.

Esiteks sellepärast, et nad kuulavad raadiot vähem. Samal ajal on neile suunatud senisest rohkem reklaami, et need vähesedki endale võita: tootjad, ülikoolid jne. See on muutnud noore immuunseks kõigele sellele, mis talle pähe määritakse: neohipi-hipsterlik ökomaailmapilt, mis noorte seas valitseb, lisab siia veel ühe kaitsekihi.

••Tahate olla noorteraadio. Kuidas suhtute juba üle aasta toimivasse TRE Raadiosse? Nemad ei lobise, vaid mängivad väga head muusikat. Teie majast ära aetud Rannamäe on seal noorte popim kuju. Kas suudate samasugust kvaliteeti pakkuda?

Noorteraadio on juba ise nii õõvastav termin, et päris kindlasti ei soovi Raadio 2 olla ainult noorteraadio. Rannamäe osalus TRE Raadios meenutab mulle välismaist saadet „Celebrity Rehab”.

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis