Hannu Oittinen: Eesti uudisteoseid võiks rohkem soome keelde tõlkida
•• Kui võrrelda eesti- ja soomekeelsete kirjanike menu naaberriigis, siis kumma kasuks vahekord on?
Eestlased on soome kirjanduse vastu pidevalt huvi tundnud, nii et soome kirjandust tõlgitakse eesti keelde ikka rohkem. Eriti eesti luuletajate autorikogumikke võiks rohkem välja anda. Kirjastuse NyNorden poolt välja antav eesti luuleraamatute sari peaks aitama seda lünka täita. Kevadel ilmus Raija Hämäläise tõlkes Eeva Pargi raamat „Pitkällä penkillä” ja nüüd kaks teost, fs-i koondkogu „Valoa tunnelin päässä”, mille tõlkisin mina, ja Hämäläise tõlgitud Indrek Hirve kogu „Enkelinsilta”.
•• Nii et tänapäeva eesti kirjanduse levitamisel tuleb veel tööd teha?
Jah. Eesti keelest soome keelde tõlkimine on väga spetsiifiline oskus, asjatundjaks saamine nõuab hirmus palju aega. Palju on tõlgitud näiteks Jaan Krossi või Jaan Kaplinski teoseid, mis on ka lugejatele meeldinud. Võib-olla on pärast neid raske leida viise, kuidas teisi eestlasi soomlastele huvitavaks teha. Kenderi „Iseseisvuspäeva” minu tõlkes mingil määral müüdi, aga kirjastaja vist rahule ei jäänud. Sama häda juhtus Kiviräha „Rehepapiga”.
•• Milliseid piinlikke auke kõige kiiremini lappida tuleks?
Proosat ikka mingil määral tõlgitakse. Nüüdisaja luuletajatest vääriks oma autorikogu kindlasti Jürgen Rooste, väga hea meelega näeksin ilmumas ka Doris Kareva, Merca ja Kivisildniku kogusid. Tuleb nentida, et Lydia Koidula või Juhan Liivi luulet pole Soomes vist juba 50 aastat välja antud, nii et soomlastel pole olnud võimalust nendest autoritest kujutluspilti luua. Tuleks koguda vanemaid tõlkeid ja need kuidagi tänapäeva tuua. Klassikalisemaid autoreid oleks muidugi veel, kas või Gustav Suits, kes on ka soome kultuuriruumi jaoks oluline.
•• Mis tõlkeid võib teilt tulevikus oodata?
Tegelikult hakkasin Jürgen Rooste raamatut ise koostama, aga see on üsna pooleli. Pärast fs-i tõlkimist oli suur raskus ümberlülitumisega, sain aru, et need kaks autorit kirjutavad täiesti erimoodi. Jürgen on isiklikum, aga fs on lakoonilisem ja püüab oma isiksust natuke varjata. Paljud minu soome sõbrad, kes natuke eesti keelt mõistavad, hindavad eesti nooremast luulest väga just fs-i.
•• Millele võiksid eestlased oma kirjanduse tutvustamisel rõhku panna?
Eesti kirjandust tõlgitakse üldse kõige rohkem just soome keelde. Soome on eesti kirjanduse jaoks väga tähtis maa, aga mõned võimalused on unarusse jäetud. Näiteks Soome raamatumess, kuhu nüüd peaks lõpuks oma spetsiaalse väljapanekuga jõudma ka Eesti – mitte küll tänavu, vaid lähiaastatel.
