Enne näituse külastamist kuluks ära väike ekskursioon teatriajalukku. Nimelt on kuraatorit inspireerinud inglise lavastaja ja teatriteoreetiku Peter Brooke’i teos “Tühi ruum”.

Brooke’i arvates võib mis tahes (tühi) ruum vaataja silmis lavaks muutuda. Fotograafias on nähtust veelgi edasi arendatud ja nii hakati 1980. aastatel viljelema, võiks öelda, et lausa veidrat lavastusfotot, kus maailm, reaalsus ja ruum on visuaalselt nihestatud. Nii on lava mõnikord ülipisike, teinekord aga hiigelsuur. Tihti välditakse töödes lihast ja luust inimesi – või tarvitatakse neid hoopis tavatult, näiteks kasutatakse inimest lavana, mitte aga eelduspäraselt modellina.

Igavikulised ja rõõmsad

Eesti tudengite tööd jätkavad sama printsiipi – erinevad kompositsioonid jutustavad lugusid nii igavikulistel ja morbiidsetel kui ka rõõmsatel ja lapsemeelsetel teemadel. Samuti, nagu ütleb Kastellaanimaja galerist Juta Kivimäe, on lavastustes äärmiselt oluline märgata natüürmordi väljendusvahendeid – vaikust, surma ja igavuse põnevust.

Igatahes on tegu huvitava ja hilisele lapsepõlvele osutava näitusega, kus erinevaid lugusid on sama palju kui nende loojaid.

Väikesed lavastused fotograafias

•• Osalevad: EKA fotokeskuse tudengid Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo, Katrin Tees, Annaliisa Lehtmets, Priit Palomets, Rita Martinson. Ehte- ja sepatöö osakonnast: Kätrin Beljajev ja Tõnu Narro.