Eesti teel kosmoseriigiks

20 tehnoloogiamahuka Eesti ettevõtte esindajat käisid tutvumisreisil Hollandis Euroopa kosmoseagentuuri tehnoloogiakeskuses ESTEC. Ettevõtjad veendusid oma silmaga, et kosmosest saadav info võimaldab tõsiselt mõelda uutele ärivõimalustele.

Kosmosetööstuse puhul meenub enamikule kindlasti Tähesõdade programm. Kui Nõukogude Liidu tuumaarsenal paisus 1980. aastate keskel juba sedavõrd suureks, et ületas igasugused mõistlikkuse piirid, seadsid ameeriklased eesmärgiks luua selline raketikilp, mis teeks vastaspoole tuumarünnaku kahjutuks. Ametlikult sai see nimeks strateegiline kaitseinitsiatiiv, kuid kohe hakati seda nimetama Tähesõdade programmiks tollase populaarse filmi “Tähesõjad” järgi. Eesmärgiks seati ju vastase rakettide hävitamine enne nende kohale jõudmist. Sõjatehnika arenduseks kulutati siis ja kulutatakse ka nüüd sadu miljardeid dollareid, mis võib tunduda mitte ülearu humaanne. Siiski on fakt, et uusim tehnoloogia on esmalt võetud kasutusele just kosmose- ja sõjatehnikas ning alles hiljem kinnitanud kanda tavaelus.

Kui me vaatame televiisorist taevakanaleid, kuulame ilmateadet või määrame oma asukohta satelliitpositsioonimise abiga, ei mõtle me sageli enam sellele, et sellise info kogumiseks on vaja satelliite.

Kosmoseprogrammidesse panustamine nõuab riigilt sellist tehnoloogia ja teaduse taset, mis paistab paratamatult välja ka muudes valdkondades. Teisisõnu, kosmoseteaduses edukatel riikidel on hästi arenenud majandus, eriti kõrgtehnoloogiline tootmine, mis tagab riigi hea konkurentsivõime ja kõrge elatustaseme. Euroopa on seosest ammu aru saanud – Euroopa kosmoseagentuur on tegutsenud juba enam kui 32 aastat.

Eestlased ESA-s

Invent Balticsi korraldamisel ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel toimunud reisi eesmärk oli tutvustada Eesti ettevõtjatele, mida kujutab endast kaasalöömine tehnoloogia kõrgliigas.

Esimesel päeval tutvusime lähemalt kosmoseagentuuri katsekeskuse tööga. Kuna satelliidid on väga kallid, katsetatakse neid enne orbiidile saatmist korralikult.

Viibisime ehtsas uurimislaboratooriumis. Saime kaeda lähemalt ESA uurimislaboratooriumi Columbus, tegelikult küll selle täpset maketti. Columbus on seitsme meetri pikkune ja 4,5-meetrise läbimõõduga silinder, mille mõlemad otsad on koonilised. See mahutab kümme standardset seadmeriiulit, millest igaühte saab paigutada kuni 700 kilogrammi aparatuuri. Peale selle saab aparaate paigaldada ka mooduli välisküljele. Columbuse sees on seadmed vedelike ja bioloogiliste proovide uurimiseks kaaluta olekus, välisküljel asub aga Päikese jälgimise observatoorium.

Columbuse juures räägiti meile ka sellest, kuidas astronaute treenitakse maa peal pikka aega selleks, et nad oskaksid teha katseid kosmoses – kaaluta olekus ning mikrogravitatsiooni tingimustes.

Kas ka eestlane varsti astronaudina kosmosesse läheb, ei saa me suure tõenäosusega teada enne, kui see ükskord juhtub. Nimelt ei ole ESA-l üldiselt tavaks avalikustada Kölnis asuvas treeningkeskuses koolitamisel osalevate astronautide nimesid. Nii tuleb seni mõelda pigem sellele, kuidas kosmosetööstusega äri teha. Järjekindlust peaks meil olema, nutikust läheb ka veel vaja!

Kosmosetööstus põllule

ESA valmistab ette kaht suurt projekti, mille tulemusel on võimalik välja arendada kümneid teenuseid keskkonna, sisejulgeoleku, põllumajanduse jpt valdkondades. Neist esimene, positsioneerimissüsteem Galileo on tsiviilkasutusse mõeldud satelliit-raadionavigatsiooni ja positsioneerimise infrastruktuur. Galileo satelliitinfo täpsuseks kujunevad sentimeetrid GPS-i meetrite asemel. Selline täpsus avab tulevikus uued võimalused paljudes valdkondades.

Galileo ning teine projekt, keskkonna ja turvalisuse globaalse jälgimise süsteem GMES, võimaldavad välja arendada hulga nutikaid rakendusi põllumajanduses, keskkonna, tervishoiu ja sisejulgeoleku valdkonnas, kuid ka turismiäris. Võidavad need, kes alustavad kohe kosmosetehnika baasil teenuste ja toodete väljamõtlemist ning pakkumist, neile on tulevikus avatud terve Euroopa turg.

Kui me räägime uutest teenustest, peaks turistil olema võimalik asetada mobiilne vastuvõtuseade vastu mõnd ehitist või kuju ning ekraanile kuvatakse info objekti kohta, sest koordinaatide järgi laekub seadmele info, et ta asub just selle kuju või ehitise asupaigas.

Eestis võiks edaspidi viljeleda ka näiteks nn täppispõllumajandust. Satelliitide ja täpsete mõõtmiste kaudu maapinnalt kogutava info võrdlus võimaldab tulevikus ehitada väga täpseid külvi- ja väetamismehhanisme, mis doseerivad seemneid või mineraale just neisse paikadesse, kus neist varem vajaka on jäänud.

Tänu operatiivsele satelliitide kaudu laekuvale infole saame tulevikus metsatulekahjusid avastada varases staadiumis, kui maapind on äsja hakanud hõõguma väga väikesel alal. Aga satelliidid ainult koguvad ja edastavad infot, kõik teenused ja tooted, mis sellest järelduvad, tuleb veel luua ja siin on 600 miljoni tarbijaga turul kõigil huvilistel võrdne stardipositsioon. Kui väikeriigi teadlased ja firmad töötavad välja nutika lahenduse, kasutavad seda peagi ka sakslased ja prantslased.

Kristo Reinsalu on Invent Balticsi konsultant 

Kosmos

Euroopa kosmoseagentuur

European Space Agency – ESA

•• ESA on valitsustevaheline organisatsioon kokku 17 liikmesriigiga. Liikmeteks on kõik EL-i “vanad” liikmesriigid, lisaks Norra ja SŠveits. Erileping on koostööks Kanadaga. ESA-s töötab peaaegu 2000 inimest, kokku annab Euroopa kosmosetööstus tegevust umbes 250 000 inimesele. Peakorter asub Pariisis, tehnoloogia- ja teaduskeskus on aga Hollandis Noordwijkis. Kosmoserakettide stardijaam asub Kourous, Prantsuse Guajaanas. Kõiki ESA olulisemaid projekte (teadusmissioonid, mehitatud kosmoselennud, satelliitnavigatsioon ja Maa vaatlus) juhitakse ESTEC-ist, nimetatud keskus laiub ligi 40 hektari suurusel maa-alal Noordwijkis.

Invent Baltics

IB

•• IB on uuenduslike tehnoloogiapõhiste ideede realiseerimisele spetsialiseerunud konsultatsiooniettevõte. IB juhtimisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahastamisel koolitati ning arendati maist juulini Eesti ettevõtjaid, avaliku sektori töötajaid ning poliitikakujundajaid kosmosetehnoloogiate ning kosmosetööstuse valdkonnas. Valminud on arengukava Eesti kosmosevaldkonna teadus- ja arendustegevustest ning kosmosetehnoloogiate rakendamisvõimalustest.