Eesti Päevalehe XX sajandi kirjandusklassika sari
(5)Iga raamat on üksikmüügis vaid nädal aega, kui enne otsa ei saa. Seega kui tahetakse kindlasti saada kõik soovitud raamatud, siis on mõistlik need tellida. Allpool tutvustame sarjas ilmuvaid raamatuid.
22. oktoobril
Vladimir Nabokov
“Lolita”
Venemaalt emigreerunud kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899–1977) vaieldamatult kuulsaim romaan “Lolita” ilmus pärast korduvat kirjastuste poolt tagasilükkamist 1955. aastal. “Lolita” jutustab kõikehõlmavast ja vastupandamatust kirest, mida peategelane, keskealine kirjandusprofessor tunneb 12-aastase tütarlapse vastu.
29. oktoobril
Francis Scott Fitzgerald
“Suur Gatsby”
Teose peaegelane Nick Carraway otsustab proovida kätt New Yorgi väärtpaberiturul. Ta tutvub jõuka, kuid ebamäärase taustaga naabrimehe Jay Gatsbyga. Edasi hargnevad keerulised sündmused, mida täiendavad Ameerika dässiajastule iseloomulikud tegelaskujud.
5. novembril
Robert Graves
“Mina, Claudius”
“Mina, Claudius” on Gravesi kuulsamaid ajaloolisi romaane, mis ilmus esmakordselt 1934. aastal. See kirjeldab Rooma peatse imperaatori Claudiuse ning tema lähikondlaste elu ja püüab seletada sündmuste tegelikke tagamaid. Tegemist on suurepärase kirjandusteosega, mille tegevus toimub tegelike ajalooliste sündmuste ja tegelaskujude taustal.
12. novembril
Virgina Woolf
“Tuletorni juurde”
Romaaniga “Tuletorni juurde” (1927) tõestas Woolf oma kuulumist 20. sajandi parimate romaanikirjanike hulka. Teos kujutab endast tõepärast ja kaunist jutustust ühe inglise perekonna igapäevastest tegemistest Hebriididel. “Tuletorni juurde” on raamat, mida soovitatakse lugeda aegamisi, et kaunis stiil kaotsi ei läheks.
19. novembril
Anthony Burgess
“Kellavärgiga apelsin”
“Kellavärgiga apelsinis” maalib Burgess hirmutava kujutluspildi tulevikuühiskonnast, kus vastanduvad peategelane Alex kui üksikisiku vägivalla kehastus ning riiklik kui seadustatud vägivald. Alex on teismeline kurjategija, kes paneb oma kambaga toime jõhkraid tegusid. Ta satub vangi, kus kurjust püütakse temast meditsiiniliste manipulatsioonidega välja juurida.
26. novembril
Karl Ristikivi
“Hingede öö”
Karl Ristikivi on üks peamisi 20. sajandi eesti klassikuid, keda hinnatakse sügavmõttelisuse ja mitmetasandilisuse eest. Kriitikute teravdatud tähelepanu ja tõelise soosingu tõi 1953. aastal paguluses ilmunud “Hingede öö”. Romaan jutustab inimese läbielamistest elutee jooksul – tegemist on rännakuga, mis harutab lahti üksinduse, süü, vastutuse ja raskuste koormava traagika.
3. detsembril
Saul Bellow
“Mr. Sammleri planeet”
Romaan räägib loo New Yorgis elavast vanast juudi mehest. Mister Sammler jälgib oma ainsa terve silmaga eriti tähelepanelikult just nooremat sugupõlve – mustanahalisi taskuvargaid, üliõpilastest revolutsionääre ja halbade kommetega noorukeid. Samal ajal tuleb vanaldasel intellektuaalil hakkama saada ka oma mitte just eeskujulike perekonnaliikmetega.
10. detsembril
Dino Buzzati
“Tatarlaste kõrb”
“Tatarlaste kõrb” on lugu noorest ohvitserist, kes suunatakse tööle kaugete mägede vahel asuvasse garnisoni. Noormees tunneb tõelist koduigatsust, kuid jääb kaunilt kirjeldatud mägimaastikule mitmekümneks aastaks – lootes, et ühel päeval jõuab kohale vaenlane, kelle vastu võideldes saabuks ükskord ka tema hiilgehetk.
17. detsembril
David Herbert Lawrence
“Pojad ja armastajad”
Romaani tegevuspaik on väike kaevandusküla Bestwood. Peategelane Paul, kellel on edukad vend ja õde William ja Annie, elab koos oma alkohoolikust isa ja intellektuaalist emaga. Kui Paul kohtab Miriamit, saab alguse armastuslugu. Tüdruku tugev ja võimukas iseloom ning Pauli ema ülihoolitsev armastus oma poja vastu loovad peagi pingelise õhkkonna.
24. detsembril
Irwin Shaw
“Noored lõvid”
Lugu Teises maailmasõjas sõdivatest tavalistest sõduritest. Peategelane on noor ameerika filmiprodutsent, keda ootab kodus pruut. Raamatu pealkirjas mainitud noored lõvid ongi kolm sõpra oma murede, rõõmude, lootuste ja kartustega sõja tormilistes keerdkäikudes. Kirjanik osales USA vägede koosseisus ka ise Teises maailmasõjas.
31. detsembril
Stanislaw Lem
“Solaris”
“Solaris” on lugu samanimelisest planeedist, kus elab erilise intellektiga eluvorm. Solaris on nimelt tervenisti kaetud ookeani meenutava organismiga, millel on ebatavaline võime luua füüsilisi fenomene ja hallutsinatsioone. Peategelaseks on Kris Kelvin, kes saadetaksegi seda müstilist planeeti uurima.
7. jaanuaril
Jean Paul Sartre
“Iiveldus”
Antoine Roquentin asub pärast pikki reisiaastaid reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Ühel hetkel hakkab teda aga painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas.
14. jaanuaril
Albert Kivikas
“Nimed marmortahvlil”
Vabadussõja ainetel kirjutatud romaan, mis põhineb ka tõestisündinud lugudel. Peategelaseks on koolipingist koos kaaslastega vabatahtlikult sõjatandrile läinud nooruke Henn Ahas, kes astus kooli lõpetamata sõjasalga liikmeks. Romaan toob välja ka omaaegse dilemma: kumb pool valida, kas punased või rahvuslased?
21. jaanuaril
Karen Blixen
“Aafrika äärel”
“Aafrika äärel” on lopsaks lugu Aafrikast, esitatud haritud eurooplanna silmade ja kogemuste kaudu. Tähelepanu väärivad kirjaniku värvikad ja liigutavad kirjeldused kohalikest elanikest, neist kumab läbi Blixeni oskus hinnata eri rasside esindajaid ning tema austus nende kultuuri ja kommete vastu.
28. jaanuaril
Mario Puzo
“Ristiisa”
Romaani keskpunktis on maffiaboss Don Vito Corleone, kelle siht on teha oma pisut puiklevast pojast Michaelist kuritegeliku perekonnaäri pärija. Puzo teos on tulvil delikaatselt ja huvitavalt kujutatud tegelasi, kellest igaüks on omanäoline ja mitmetahuline karakter.
4. veebruaril
Henry James
“Daami portree”
Isabel Archer on noor, kaunis ja pisut naiivne ameeriklanna. Kui Isabel oma rikka tädi saatel Euroopasse kolib, loodab too näha oma noort sugulast peagi pruutkleidis. Isabelil on palju kosilasi, kelle hulgast ta valib pealtnäha just kõige õigema. See on lugu armastusest ja reetmisest, kus hoolimata kõigist püüdlustest jäävad alati võitjaks saatuse eripalgelised käigud.
11. veebruaril
Thomas Mann
“Surm Veneetsias”
Professor von Achenbach on teel puhkusele Veneetsiasse. Mugavas hotellis köidab tema tähelepanu üks hotelli külastajaid. Väljapaistvalt kenast poola päritolu noormehest Tadziost saabki kogu puhkuse jooksul vanaldase Achenbachi kinnisidee. Kuigi ta on heteroseksuaalne ja abielus, liigutab poisi ebatavaline ilu professorit sügavalt.
18. veebruaril
Edward Morgan Forster
“Howards End”
Vaimukas jutustus, mille sündmused leiavad aset ühes väikeses Inglise külas. Kahe naabri vahelistes suhetes põrkuvad boheemlaslik kunsti- ja kirjandusmaailm ning realistlik ärimaailm. Siin on peategelaste läbimõtlematuid tegusid, kiirelt vahelduvaid tundepuhanguid, vääritimõistmisi ning tegude paratamatuid tagajärgi.
25. veebruaril
Alistair MacLean
“Navarone suurtükid”
Viis meest saadetakse Navaronesse, kus neil tuleb kahjutuks teha ohtlik relv. Tee missiooni sihtpunkti on aga äärmiselt keeruline ja eluohtlikult raske – ületada tuleb kaljujärsak, millega näevad suurt vaeva ka elukutselised kaljuronijad. Jättes kõrvale isiklikud erimeelsused ja vastuolud peavad üksuse liikmed saama üle ka oma hirmudest ja kartustest.
4. märtsil
Oskar Luts
“Kevade”
Südamlik ja humoorikas lugu Paunvere kooli lõbusatest juhtumistest. Kes ei teaks neid tegelasi: pisut nipsakat heledapäist Raja Teelet, alati mõtlikku ja õrnahingelist Arnot, krutskimeeste lemmikut Tootsi ja halenaljakat, ent visa Kiirt. “Kevade” on raamat elust enesest – siin on nii muresid kui ka rõõme, nii raskusi kui ka vedamist.
11. märtsli
Agatha Christie
“Surm Niilusel”
Raamatus hiilgab rafineeritult pedantne ja erakordselt nutikas belglasest detektiiv Hercule Poirot. Lugu saab alguse Niiluse lõbusõidul, kuhu on peale kuulsa detektiivi kogunenud kenake hulk mitmesuguseid tegelasi, pealtnäha kõrvalosatäitjaid. Puhkusereisil viibivad inimesed on rõõmsameelsed ja õnnelikud, ent alati valvas Poirot ei saa kuidagi lahti tundest, et miski oleks justkui valesti
18. märtsil
Toni Morrison
“Armas”
Mustanahaline orjatar Sethe on sunnitud põgenema oma kurjade peremeeste eest. Kui jälitajad on juba lähedale jõudnud, siis püüab paanikas ema tappa oma lapsi, et päästa neid veelgi kohutavamast tulevikust orjana. Siiski õnnestub see plaan vaid väikese, veel nimeta imikuga. Peagi hakkavad aga naist ja tema teismelist tütart kummitama mineviku ja veretöö tumedad varjud.
25. märtsil
Joseph Conrad
“Salakuulaja”
Romaani peategelane on politseiga koostööd tegev vene spioon Verloc, kes ühtlasi näiliselt kuulub Sohos asuvasse anarhistide liikumisse. Verloc peab koos oma naise Winniega Londonis väikest poekest. Tõeline tegevus algab Greenwichi observatooriumile plaanitavast rünnakust, millega Verloc ja tema käsuandjad püüavad anarhiste näidata võimalikult halvas valguses.
1. aprillil
William Harrison Faulkner
“Hälin ja raev”
Romaani tegevus leiab aset väljamõeldud Yoknapatawpha maakonnas. Oma legendaarses romaanis jutustab kirjanik rikkaliku, ent pisut sünge loo traditsioonilisest Mississippi perekonnast, mille iga tegelane astub lugeja ette äärmiselt elulise ja tõepärase karakterina.
8. aprillil
Michael Ondaatje
“Inglise patsient”
Lugu leiab aset pärast Teist maailmasõda ühes lagunevas Itaalia kloostris, kuhu on eri põhjustel sattunud neli tegelast. Üks kloostri asukatest on tundmatu inglise patsient. Rasked põletusarmid on ta välimust tundmatuseni muutnud ja tema valulised meenutused läbivad jutustust kui kõrvetavad tulejooned. Tundlikult jutustatud lüüriline lugu on inimlik nägemus sõjakoledustest ja oskusest nendega toime tulla.
15. aprillil
Norman Mailer
“Alasti ja surnud”
Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas.
22. aprillil
Eduard Vilde
“Mäeküla piimamees”
Jutustus vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadvast naisest Marist ja rikkast mõisahärrast. See on lugu kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast. Raamatu lugemise teevad nauditavaks Vilde kirjeldusoskus ja metafoorid.
29. aprillil
André Gide
“Valerahategijad”
Peategelane Édouard peab päevikut, soovides kirjutada romaani tegelikkuse olemusest. Teine autor – ehk pseudoautor, sekkuv minategelane – kommenteerib toimuvat. Édouard armub oma nõosse Oliver Molinier’sse. Paljud teemad koonduvad kompleksseks tervikuks, nii et tulemuseks pole üksnes romaan kirjutavast kirjanikust, kes kirjutab romaani kirjanikust, kes omakorda kirjutab romaani rahavõltsimisest.
6. mail
Jaroslav Hašek
“Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”
Naljakas lugu Josef Švejkist, kes naaseb Esimese maailmasõja puhkedes taas sõjaväkke. Pealtnäha lihtsameelne Švejk oskab inimesi ja olukordi läbi näha ning lähtub põhimõttest: “Kaugemale ohvitseridest, lähemale köögile!” Tal on annet jääda igas olukorras patuoinaks, kuid probleeme aitab tal ületada vankumatu huumorimeel ja tõrgeteta talupojatarkus.
 |
  |
 |
