Eesti maal, slovakkia foto ja hollandi video Tallinnas

Kuna slovakkia fotograafi Lucia Nimcova näitus “Lahustuvad naised” voolab ida-euroopa feminismi ja fotodokumentalismi traditsioonide voolusängis, tahaks natuke ohata, et seda, mida ta teeb, on juba liigagi palju nähtud, kuid dokumenteerimine iseenesest on ju tore ja tänuväärne töö. Lisaks on fotodelt näha, et Nimcova suhtub oma modellidesse-vaatlusalustesse kaasaelamise ja empaatiaga.

Nimcova talletab oma fotodel Ida-Euroopa tavaliste naiste tavalisi tegemisi, tänavalt tabatud hetked on kõrvuti nädalatepikkuse “jälitamise” käigus sündinud ühe, ainsa ja parima fotoklõpsuga. Huvitavamaid töid näituselt, kus on tabatud kõige jutustavamaid momente, võiks kahtlustada isegi lavastuslikkuses, tegelikult on eksponeeritud fotodest lavastatud vaid üks seeria. Tahaks loota, et Nimcova naised üleminekuaegade tuuletõmbustes tegelikult kusagile ei lahustu.

Kõik on tsitaat

Artdepoo galeriis väidab kunstiakadeemia maali magistrant Alvar Reisner oma pruunide piltidega, et obsessioon on võimatu. Näituse pealkiri “Obsession Impossible” vihjab ilmselt põnevusfilmile “Mission Impossible” (“Võimatu missioon”). “Võimatu missioon” on hea näide sellest, kuidas popkultuuri kombitsad meid hellalt embavad, või peenemalt öeldes näide popkultuuri intertekstuaalsusest. Kes ei tea midagi 60–70-ndatel USA-s jooksnud kultuslikust samanimelisest teleseriaalist, on näinud, kuidas Tom Cruise maailma päästab. Need aga, kes on filmist ilma jäänud, on suure tõenäosusega kuulnud “Võimatu missiooni” tunnusmeloodiat ja kelle raadio seda ei mängi, pole poejärjekorras seistes ikkagi pääsenud naabri taskust kostva mobiilitinina eest, mis filmi meloodia põhjal komponeeritud. Reisner on oma maalidesse paigutanud sarnaseid popkultuurist tulnud (arvutimäng “Doom”) või popkultuuri osaks saanud (Jan Vermeeri maal “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga”) kujundeid, mis varitsevad meid kõige ootuspärasemates ja ootamatumates kohtades – seesama kõrvarõngaga hollandlanna on jõudnud mingil arusaamatul põhjusel ühe Jaan Krossi inglise keelde tõlgitud romaani kaanele ja kes on peale Peter Webberi kuulsat filmi Delfis käinud, on kogenud õudusi, mida suveniiride nikerdajad selle maali teemal on teinud. Üks asi, mis Reisneri kujundirohketelt töödelt aga hästi välja ei paista, on autori isiklik suhe teemadesse ja ikoonidesse, mida ta läbi on maalinud. “Kus on mõte, mis on mõte, kus on mõtte koht?” tahaks selle näituse peale leelotada. Kõik on tsitaat, pudru ja kapsad, aga kes ja miks tsiteerib ning pudrupotis kulpi keerutab?

Inimloom käitub kummaliselt

Hollandi kunstniku Jaap De Ruigi töid on tutvustatud erinevais paigus üle Euroopa ja ta on tutvustamistööd oma rännakutel ka ise teinud. 2003. aasta oktoobris võttis ta koos kirjanikust abikaasaga ette aastase retke “Screening Europe”. Selle käigus tutvustas ta oma loomingut 25 riigis, sealhulgas Tallinna linnagaleriis. Nüüd on käimas uus Euroopa tuur ja De Ruig on Tallinnas oma videoinstallatsioonidega.

Jaap De Ruig miksib inimest ja looma ning loob oma mutatsioonide käigus olendeid, kellest osa on lapsepõlvemängudest tuttavad varjudega mängivad käeloomad (kalad ja linnud), teised tulevad juba täiskasvanulikumast maailmast (kahur-fallosed), kuid kõik need galeriisse toodud senitundmatud liigid peegeldavad oma humoorikal moel täiskasvanuks olemise rasket koormat – koos selle puuduste, totruste ja läbipõrumistega.

Uhiuus, lendavate fallostega video, millel näitusesaali üles panemise ajal veel nimi puudus, on kunstniku enda väitel pühendatud (khm-khm) Eestist enne ametiaja lõppu lahkuda otsustanud Hollandi suursaadikule Hans Glaubitzile, kes ise samuti näituse avamisel osales.

Näitused

Lucia Nimcova

Lahustuvad naised

•• KU galerii

•• 25. juuni-16. juuli 2006

Alvar Reisner

“Obsession Impossible”

•• Artdepoo

•• 20. juuni-22. juuli 2006

Jaap De Ruig

Ebatäiuslikkuse võim

•• Linnagalerii