Eduard Wiiralti aktid suplevad koos Tartu muuseumi seintel

Tartu kunstimuuseumis avati eile õhtul näitus „Suplejad”, kus näeb valikut Eduard Wiiralti (1898–1954) teostest.

Muuseumi juhi Reet Margi sõnul on väljas Wiiralti graafilised lehed ja joonistused ajavahemikust 1917–1940, seega on kaetud kõik kunstniku loomeperioodid peale sõjajärgse aja. „Kõik on tuntud tööd, see on praktiliselt raudvara ehk kuldvara,” lisas Mark. Nagu näituse nimigi viitab, näeb seal peamiselt akte ja veemõnudega seotud kunstiteoseid, mis haakub muuseumi esimesel korrusel avatud näitusega „Luxe, Calme et Volupté. Suplejate motiiv Eesti kunstis 1920–1945”.

Külastajatel on võimalik tutvuda ka päris noore Wiiralti teostega 1917. aastani kestnud perioodist, mil kunstnik õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ning tegeles juugendlike ja sümbolistlike katsetustega. Esimese maailmasõja Eestisse jõudmisel jäid Wiiralti õpingud pooleli. Esmalt õpilaspataljoniga ühinenud kunstnik võitles mõnda aega soomusrongi nr 2 sõdurina Vabadussõjas. Teise perioodi kuuluvad gravüürid vahemikust 1919–1923, kui Wiiralt õppis kunstikoolis Pallas ja Pallase stipendiaadina Dresdeni kunstiakadeemias. Kolmas rühm teoseid hõlmab oforte perioodist 1925–1939, mil ta tegutses Pariisis. Nende temaatika käsitleb Pariisi pahelist elu. Viimase rühma moodustavad sõjaaegsed joonistused.

Haruldased joonistused

Ligikaudu pooled näitusel eksponeeritud tööd pärinevad Eesti kunstimuuseumi kogust. Tuntumatest teostest on esindatud näiteks ofort, akt „Susanna” (1925), mis šokeeris oma piibliga seotud ainese tõttu omal ajal avalikkust. Näituse korraldajad aga juhivad erilist tähelepanu Eesti kunstimuuseumile kuuluvatele Wiiralti joonistustele, mida nii tihti näha ei saa. „Kuna graafikast on ühesuguseid lehti ju palju, siis on nende levik ka suurem, joonistusi on aga üks originaal,” selgitab Reet Mark.

Selliste joonistuste parimaks näiteks peavad näituse korraldajad 1922. aastast pärinevat tušijoonistust „Naine mere ääres”, mis torkab silma küünilise, ilmaelu pahesid kujutava stiili poolest. Nimetatud teose annetas Eesti kunstimuuseumile 1980. aastatel kunstimetseen Alfred Rõude lesk. Rõude kogust on pärit ka näituse varaseim teos, ofort „Suplejad” (1917), mis on tehtud ajal, kui Wiiralt alles õppis sügavtrükitehnikat tundma.„Suplejad”Näitus Eduard Wiiralti teostest
Koostanud Tõnis Tatar, kujundanud Reet Mark ja Reet Pulk-Piatkowska
Koht Tartu kunstimuuseum
Avatud 12. augustini

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis