Disainer mõelgu globaalselt

— Mida ostjad teilt ootavad?

— Anu: Inimesed hindavad eriti seda, kui asjal on nähtav disaini või käsitöö element ja kui asi on kordumatu. Praegu on inimesed küllaltki hinnatundlikud. Neile meeldib väga, kui asi maksab alla 200 krooni. Selline hind on aga disaineseme (eriti veel unikaalse) kohta võimatu.

Kunstnike valikul meeldib meile avastada uusi talente, olgu selleks kas või geniaalne 16-aastane koolilaps Lõuna-Eestist, kes teeb näiteks superkvaliteetseid ja ülioriginaalseid ehteid kas või käbidest.

— Kristina: Ostjaid on erinevaid, kuid enamik soovib viia endaga kaasa killukest eesti kunsti ja usub selle kõrgesse lendu.

— Anu Marie: Meie kliendid on väga erinevad, ennekõike meeldivad neile ilusad, humoorikad ja isikupärased ehted ning kindlasti asjatundlik ja hea klienditeenindus. Inimesed on praegusel ajal sageli tundlikud ja stressis ning neile meeldib, kui nende soovidega arvestatakse, ja nad on alati oodatud.

— Kuidas kasvatate ostjat?

— Anu: Ma kardan, et kasvatama peaks keegi kusagilt ülevalt poolt, nii nagu 1950.–1960. aastate Soomes, kui riik propageeris kohalikku disaini. Soomlased hindavad oma disainerite tööd väga kõrgelt. Ma ootaks ka, et Eesti riik asuks oma disaini ja kunsti prestiiži tõstma.

— Kristina: Entusiasmi ja usku on kõvasti vaja, et pime tarbimine disaini ja kunsti jalge alla ei tallaks. Galeriis müüdavate taieste väärtus ei kahane hooaja möödudes, pigem nende väärtus kasvab.

Fakt, et on kunstnikke, kelle töid on maailma väga arvestatavates galeriides ja kogudes, kuid meie inimesed ei tea neist õieti midagi… võib-olla on see ühiskonna prioriteetide küsimus?

— Anu Marie: Eestis on väga palju andekaid ja häid ehtekunstnikke. Klientide eelistusi saame kujundada suheldes – tunduvalt lihtsam on müüa ehet, mille juurde käib lugu.

— Mida saaks teha riik disaini toetamiseks?

— Anu: Praegu on seadus selline, et poe (sh kunsti- või disainipoe) pidajale ei anta toetust. Seadust tuleks muuta ja asuda kiiresti toetama ettevõtmisi, mis toetavad Eesti loometööstust. Vastasel juhul muutub kõigi nende loomeinkubaatorite ja loomemajanduse projektide tegemine mõttetuks ajaviitmiseks. Kui ei müü, pole ka (loome)majandust!

Ma teen ettepaneku kaotada otsekohe ka sotsmaksu miinimummäär, mis muudab väikestel poodidel võimatuks võtta inimesi tööle paariks tunniks või paariks päevaks nädalas. Sotsmaksu miinimummäär annab surmalöögi paljudele loovtöötajatele, kellest suur osa on FIE-d. Mõni neist teenibki vaid paar tuhat krooni kuus, millest ligi 1400 krooni kulub sotsmaksuks. See muudab töötamise mõttetuks ja jätkusuutmatuks.

— Kuidas endast ostjatele teada annate, milline on teie turundus?

— Anu: Me tegeleme turundusega liiga vähe lihtsalt sellepärast, et meil pole võimalik vastavat inimest tööle palgata. Seepärast on see seni olnud enamasti minu ja Marju Tammiku õlgadel. Me teeme seda tasuta ning vabast ajast: flaierid, pressiteated, fotod jne. Kui mõni nüüd mõtleb, et vaid lollid teevad tasuta tööd, siis – Nu Nordik on meile väga armas.

— Kristina: Pigem inimeselt inimesele leviv info. Tööd räägivad enda eest ise.

— Anu Marie: Kunstigaleriide turunduseelarve pole kunagi kuigi suur ja raha nappusel on parim reklaam see, mis liigub suust suhu. Lisaks on 15 aasta jooksul meiega olnud palju püsikliente, kelle üle on tõesti hea meel. Lähtume sellest, et meie püsiklient on eestlane, pole mõtet reklaamida end turistidele suunatud voldikutes.

— Mis teeb väikeseeria või originaaldisaini eriliseks?

— Anu: Ma hindan disainerite tööd kõrgelt ega arva, et väikeseeria oleks iseenesest parem kui disainitud massitoodang. Väikeseeriad sünnivad tihti disaineri enda kulu ja kirjadega ja olude kiuste. Austan disainereid, kes oma ideed läbi raskuste ellu viivad – kas või makstes tootmise ise kinni. Vaid sellise vintskuse ja söakuse pärast tasub väikeseeriate tegijaid toetada. Neis on sisu.

— Kristina: Individuaalsus, kunstniku lähedane suhe oma tööga. Sellesse pannakse sisse hing.

— Anu Marie: Ehte kordumatus, isikupärane välimus, materjalid ja valmistusviis – neis asjades on palju head energiat, mis masstoodangus puudub. Tundlikud  inimesed oskavad väärtustada originaaldisaini.

— Kas aastaga on disainitarbimises midagi muutunud?

— Anu: Allamäge on läinud. Minus on kinnistunud mõte, et ükski Eesti loovinimene ei tohiks karjääri üles ehitada, lootes vaid väikesele ja arenemise algstaadiumis Eesti turule. Disainer peab mõtlema globaalselt, tema klientuur on kogu maailm. Eestis võib ikka müüa nalja pärast paar-kolm asja aastas, aga ei tohi Eesti turust sõltuda.

— Kristina: Mina usun, et pigem positiivses suunas. Pelgalt firmamärk ei ole enam ostu põhjus.

— Anu Marie: A-galerii klientide põhjal julgen väita, et eestlaste disaini tarbimise soov on kasvanud. Isegi kui alati pole võimalik osta, on teadlik huvi disaini vastu aasta-aastalt tõusnud.

— Mida ootate galeristina uuelt aastalt?

— Anu: Ma ei ole mingi galerist. Ma olen lihtsalt osaline rühmituses, mis on aidanud hoida käimas poodi nimega Nu Nordik. See on minu jaoks kulukas hobi, mida teen vaid selleks, et mul ja teistel oleks koht, kus oma loomingut müüa. Mulle meeldivad disainerid, kellega koos töötame. Tean, kui oluline sissetulekuallikas me neile oleme, ja tunnen vastutust selle ees, et jääksime püsima raskete aegade kiuste.

— Kristina: Jääda ellu. Loodan ka, et Kultuuripealinn 2011 siiski saab toetust.

— Anu Marie: Loodan, et kunstnikel jätkub inspiratsiooni luua veelgi erakordsemaid ehteid, millest klientidel oleks raske loobuda.

Mis need on?

Galeriid

Nu Nordik

•• Vabaduse väljak 8, Tallinn

•• Avatud E–R 10–18, L 11–18

•• shop@nunordik.ee

•• 16. detsembril seitsmendat sünnipäeva tähistanud Nu Nordik on tõeliselt laia profiiliga, pakkudes valikut tarbedisaini (nõud, sisekujunduselemendid), moodi, ehteid ja isegi muusikat. Aastate jooksul on nad esindanud enam kui 300 autori loomingut. Nu Nordik ei rõhu niivõrd eksklusiivsusele, kui just väikeseeriale, flirtides osavalt trendide, põhjamaiselt karge disainiesteetika ja isikupäraste nõksudega.

Iida

•• Suur-Karja 2, Tallinn

•• Avatud E–R 11–18, L 11–17

•• kristinadesign@mac.com

•• Vaid aasta jagu tegutsenud galerii Iida alustas Kristina Viirpalu moeloomingu ja Eva-Liisa Kriisa sisustustekstiilide müügiga, kuid peagi lisandus väga selge valik ehteloomingut umbes kümnelt noorelt loojalt. Iida disainiesteetika on ühtaegu šikk ja maailmaparanduslik.

A-galerii

•• Hobusepea 2, Tallinn

•• Avatud E–R 10–18, L 11–16

•• info@agalerii.ee

•• Tegutsenud üle 15 aasta, esindab 80 ehtekunstniku loomingut ning on väga demokraatlik – galerii lipukiri on „Igale maitsele!”. Nii A-galeriil kui ka Iidal on lisaruum ajutiste näituste tarvis.