C’est La Vie – kohvik kõigile ja kirssidega
Eriti tähelepaneliku ja hoolitseva teeninduse osaliseks saime ka Tallinna vanalinnas äsja avatud söögikohas C’est La Vie. Otse Suur- ja Väike-Karja tänava nurgal asuvast kohvikust ei puudu koogilett, kupli all värsked croissant’id ja hubane tagatuba ega ka antiikne tiibklaver (küll aga on esimesele korrusele mahtunud vaid üks WC, keldris on siiski kaks veel).
Sisekujundus on stiilipuhas art deco ning suhtumisest õhkub igal sammul kohvikute kuldaja glamuuri. Nurgast pääseb laia treppi mööda keldris sel nädalal avatud kuld-luksuslikku restorani, mille nurgataguste soppide seinad hakkavad kindlasti kuulma salajasest salajasemaid õhtusöögijutte.
Loojuva päikse viimastes kiirtes on ka maja terrass kutsuv, kuid paraku asub C’est La Vie just selle väikse väljaku ääres, kus omavahel kohtuvad poissmeestepidude ja homsete pruutide lärmakad seltskonnad. Ka käivad siseruumides einestajad maja trepil suitsetamas ning see levib otse päiksevarjude alla. Veel ei ole omanikud jõudnud mõelda õues istuja elu pleedide ja gaasilampidega mugavamaks muutmisele.
Teenindus on sõbralik ja familiaarne, kohati aga ehk liiga selgelt välja kujunenud oma arvamusega. Nii veendaksegi komando tellima kavatsetud teekannu asemel kohvi (“Sest meil on ju ikkagi kohvik”), kuid sedagi otsust ei tule kahetseda.
Barista on tõesti maailmatasemel ning cappuccino-tassi kaunistab lausa piimavahust kujundatud südameke. Ka iiri kohv (90 krooni) on palju intensiivsema maitsega kui lihtsalt kohvi ja viskit kokku segades.
Menüüs on kaks suppi (65 krooni) ning juba enne supi lauda saabumist saab ahjusoojadest kuklitest rõõmu tunda. Mereannisupp on selge leemega, kus koos aedviljadega ujub mitut sorti kala, krevette ning merikarbid. Lihtne maitse saab ärateenitult stiilipuhtuse punktid, kuid merikarpe supist välja õngitsedes tundis komando puudust nii märgadest servjettidest kui ka väiksest kahvlist. Seenesupi oleks justkui teinud ülihoolitsev vanaema, rammusa koore ja rohkete metsaseente segule tainamütsi all ei saa lihtsalt vastu vaielda.
Kogu menüü ulatuses on hinnad kvaliteeti ja asukohta arvestades väga mõistlikud. Kuue salati hulgas (kõik 75 krooni) on ka mitu versiooni klassikalisest Caesari salatist. Suupisteist (60–75 krooni) piisab ka väiksema nälja kustutamiseks. Peene nimega kurgi-redise carpaccio (75 krooni) on tegelikult aus praekartul singiga, peidetuna rohke rohelise ja nimetatud kurgi ning redise vahele.
Ei mingeid viinereid
Suhteliselt lühike praadide menüü pakub mereande ning liha hinnaga 140 krooni portsjon. Kumbki 50-kroonistest lastepraadidest ei sisalda aga tervitatavalt ei viinereid ega friikartuleid.
Eriti paistab C’est La Vie silma pearoajärgsete naudingute pakkumisega. Saada on kuus desserti (55–95 krooni), lisaks koogilett ning suur valik eksootilisi kokteile.
Creme brule (55) ja letis ahvatlenud maasika-toorjuustu- kook (40 krooni) pakuvad lihtsaid selgeid maitseid. Suurepärase konsistentsiga creme brule kattes on tavapärane karamelliseeritud suhkur asendatud kreeka pähkli krokantiga.
Tsitrusega Crepe Suzette (95 krooni) on siiani Eestis maitstutest kõige autentsem ka siis, kui desserdile valatud liköör jõuab enne süütamist laiali valguda.
Paljud kokteilid ning smoothie’d kasutavad ka värskeid marju, kuigi mustikaga smoothie Paris (70 krooni) annab tunda ka siirupi maitset. Kokteilide nimekiri on pikk ning maitsest on tunda, et nende segamisel koostisosadelt kokku ei hoita.
Klaasiga pakutakse kahte sorti sŠampanjat (125–140 krooni) ja Ackermanni vahuveine (60–65 krooni). Šmpanjadest on pudeliga esindatud kõik suuremad kaubamärgid (890–3999 krooni) ja 11 vahuveinipudelit on hinnaga 315–380 krooni.
Kindlasti läheb komando C’est La Viesse tagasi, et ka nende keldrirestorani menüü järele proovida.
