Astroloogia toimib nüüdisaegse alkeemiana

Lühiduse mõttes kasutagem järgnevalt nimetust euroopalik või teaduskultuur, pidades keskajal Euroopat valitsenud idamaist müstikat originaalkultuurile võõraks ja vaenulikuks ideoloogiliseks okupatsiooniks. Teaduskultuuri välised massikommunikatsioonivahendid on innukad levitama idamaist müstikat euroopaliku ühiskonna vaimselt madalamates kihtides. Keelustatud müstikaga NSV Liidust tulles on eriti silmatorkav (ja teaduskultuuris orienteeruvale inimesele isegi vihastav) vaatepilt, kuidas ühiskonda süstemaatiliselt rünnatakse idamaise müstikaga. Ainult haruharva kostab hääli, mis teaduskultuurist lähtudes müstikat seletavad. üldpildiks jääb siiski demagoogiline propaganda.

Võitlus käib teaduskultuuri ümber

Tõepoolest, üheks võimaluseks on üleolev kaitsekommentaar: astroloogia on madal massikultuur (vt H. õiglane, Eesti Päevaleht, 28. aug 95). Ongi. Ainult nii tõsise taustsüsteemiga, et seda tuleb väga tõsiselt võtta.

Teatud mõttes on poliitika tänapäeval reetnud teaduskultuuri ning valitseb massikultuuri juhtides. Eestis on kostnud seejuures lihtsameelsete küünilisi ülestunnistusi, et sihiks on keskaja taastamine. Vaesekesed ei tea ilmselt seda, et keskaeg tähendab ei muud, kui tõeliselt euroopaliku kultuuritüübi asendamist orientaalsega.

Ja nii me jõuamegi enda ümber toimuvat teoreetiliselt mõtestades selleni, et mõista: praegu Eestis arendatav massikultuuri ja teaduskultuuri vastandamine, massikultuuri räigete mallide võimendamine ning teaduskultuuri valikuline väljatõrjumine ongi see võitlustanner, kus tegelikult määratakse, kas europiidne eestlane säilitab oma aju võimalustele vastava euroopaliku kultuuri või alistub orientaalsetele kultuurimallidele.

Kui suhtume toimuvasse sama üleolevalt, nagu suhtusid XVIII sajandi prantsuse valgustusfilosoofid religiooni, pidades seda lollide ohjamiseks loodud pettuseks, loobume rängas võitluses teaduskultuuri tegelikest võimalustest ja suurendame keskaja taastajate shansse. Muide, keskajal oli euroopalik originaalkultuur oma vaba teadusega tummaks surutud, arenes ainult muusika ning matemaatika - ja seda helidominantset, sõnadega ammendavalt mõtestamata maailma püüab Eestile praegu peale suruda massikultuuri manukaist laiem seltskond.

Astronoomia ja psühholoogia sümbioos

Muidugi, nende geopoliitiliselt tugeva seljatagusega tendentside vastu võitlemine on ülimalt raske, paljud on seda pidanud isegi lootusetuks. Ent seni, kuni eesti rahval püsib soov eurooplane olla, tuleb vähemharitud rahvale selgeks teha, millised on euroopaliku kultuuri vaimsed põhitunnused ja kuidas neid hävitajate eest kaitsta. See tähendab kõrgetasemelist, euroopaliku ühiskonna ohutsoone tundlikult jälgivat populaarteadust.

Ja ka kõrgetasemelist euroopalikku üldharidust, mis annab kogu ühiskonnale nii euroopaliku maailmapildi kui ka idamaise müstika euroopaliku seletuse. Teisisõnu, kommunistlikust müstikatabust, mis paljuski järgis prantsuse valgustusfilosoofe, tuleb siirduda mitte massikultuuri, vaid euroopalikku refleksiooni. Eestlased on seni veel selleks võimelised.

Mis on astroloogia? Algselt polnud see sugugi mitte massikultuur, vaid idamaine salastatud kõrgkultuur. Idamaisele kõrgkultuurile on omane euroopalikust erinev sõnalise mõtlemise struktuur: esimeses liidetakse inimese vahetu maailmataju suhteliselt lihtsate, kuid ebamääraste sõnaliste mudelitega; teine on selles mõttes zombilikum, et inimene lülitab vahetu maailmataju välja, jättes sellest alles vaid killukese, mille üha põhjalikumaks analüüsimiseks ta loob ülikeerukad ja täpsusele pürgivad sõnalised mudelid, mis parematel juhtudel on ka hästi matematiseeritud.

Selge, et astroloogia on loodud esimese skeemi järgi. Kuid see ei tähenda, et nähtusi, mille olemasolu ta välja peilis, ei tuleks analüüsida teise, euroopaliku skeemi järgi. Ja siis hakkab astroloogia paistma samas valguses kui paljupilatud keskaegne alkeemia: tõsiteadus minetab müstilise totruse ehk ebaloogilisuse ja seletab asja ära.

Idamaised preestrid on asja olemusse süvenemata (neil polnud selleks vajalikku mõtlemisaparaati) mehaaniliselt kokku seadnud kaks teineteisest üpris kauget teadust - astronoomia ja psühholoogia. Nad märkasid inimeste iseloomudes teatud seaduspäraseid erinevusi (ent mitte kõiki - näiteks iseloomu pärilikkust nad ei avastanud) ja seadsid selle kokku religiooniga, tähtedekultusega, tähistaeva silmatorkavate muutustega. Tegelikult on astronoomia ja psühholoogia seos hoopis teine: emaüsas areneva loote närvisüsteemi areng ja seega sündiva inimese iseloomukalduvused sõltuvad päikesekiirguse perioodilistest muutustest. Euroopalik teadus on selle nähtuse tõlgendamisel teinud viimase sajandiga tohutult rohkem kui idamaine müstika aastatuhandetega.

Niisiis ootab astroloogiat sama saatus mis alkeemiat: me saame lähitulevikus asendada müstika kaine seletusega. Aga seni ei maksa astroloogiat alahinnata, juba seepärast mitte, et ta on mässitud salakavalatesse poliitilistesse kuritarvitustesse. Keskajal juhiti temaga kuningaid, tänapäeval massikultuuri.

MAIE REMMEL