Arvustus: Scorsese filmi motiivid on holokaustist
(1)Martin Scorsese uusim film „Suletud saar“ on maitsekas psühholoogiline põnevik, mis esitab hullumeelsust ja vägivalda ootamatult väga kaunilt.
Suletud saar on kinnipidamisasutus mõrvarlikult hullumeelsetele ja uurija Teddy Daniels (Leonardo DiCaprio) saadetakse sinna uurima oma kolm last uputanud naise kadumist. Loo arenedes selgub, et Danielsil on saare kohta veelgi kahtlusi ning naise kadumine pole ainus
uurija saarel viibimise põhjus. Lisaks kummitavad Danielsi mälestused oma tulekahjus hukkunud naisest (Michelle Williams), aga ka USA sõdurina kogetud juudi kontsentratsioonilaagrite vabastamine.
Scorsese mängibki seekord holokausti motiividega. Lihtsalt võimatu on mitte märgata paralleele Suletud saare ja vangilaagri vahel. Teisalt võib ka leida, kuidas film natsiparanoiat pilab. Kas või järeldus, et saksa päritolu psühhiaater võiks olla jõhker natsidoktor, on naeruväärselt kaugeleulatuv.
Esteetiline vägivald
Seejuures on „Suletud saar” kogu oma sünguses ääretult maaliline ning kahe kombinatsioonis ka mõjuvalt intensiivne. Vägivald on „Suletud saares” alati esteetiline, viimseni maitsekas, väljapeetud. Vaatamata märulifilmiliku vaatemängulisuse puudumisele ka piisavalt hoogne, et huvi pidevalt üleval hoida. Kohati tahaks romantiliselt õhata, et küll need koledused on ikka ilusad.
Enamiku filmist ekraanil oleva DiCaprio repertuaaris on Teddy järjekordne piinatud ürgisane. Ta on seda rolli ennegi mänginud („Vereteemant”, „Kahe tule vahel”, „Valede rägastik”) ja oskab seda küllalt hästi.
„Suletud saares” taandub võitlus mitte just kõige originaalsemale vastasseisule uurija hullumeelsuse ja valitsuse vandenõu vahel. Õnneks tehakse seda väga paeluvalt. Lõpulause annab filmile aga lisalahenduse, mille võib koju kaasa võtta.
„Suletud saar”
(„Shutter Island”), USA 2010
R: Martin Scorsese
O: Leonardo DiCaprio, Mark Ruffalo, Ben Kingsley, Michelle Williams, Patricia Clarkson
Linastub Coca-Cola Plazas ja Cinamonis
























