Arvustus: Rahvas nõuab antiiki – Rait Prääts annab neile seda

                 
Arvustus: Rahvas nõuab antiiki –  Rait Prääts annab neile seda
----
Präätsi näitusetöödes on ühendatud vanakreeka vaasimaal ja moodsa kunsti motiivid. Kui antiiki tahetakse, tuleb antiiki teha, ütleb kunstnik.

Rait Präätsi tunneme eelkõige klaasikunstnikuna, teame teda Niguliste kiriku ja varalahkunud Sakala keskuse vitraažide autorina. Klaasimaali on ta teinud ka Soomes. Tema teine tähelepanuväärne loominguline külg on objektid, kus ta on kombineerinud eri materjale: klaasi, kivi, savi, puitu ja tellist. Kõik kõneleb sellest, et Prääts mõtleb materjali kaudu, püüdes võtta ümbritsevast mateeriast maksimumi. Erilist kontseptuaalset kunsti pole ta viljelenud.


Präätsi viimane näitus „Antiiki on kõikjal” galeriis Hop eristub paljuski Präätsi senisest loomingust. Siin pole tegemist talle omase geomeetriliselt puhta vormiga, vaid tsitaatidega antiikkunstist. Miks just antiik?

Kunstnik ise on seda selgitanud nii: „Oma rännakutel metropolides panin tähele, et antiikse kunsti galeriisid on palju rohkem kui kaasaegset kunsti tutvustavaid. Vanema kunsti nõudlus tundub olevat suur, muidu ju ei pakutaks nii jõuliselt. Kui antiiki tahetakse, siis tuleb antiiki teha. Nii sündis idee luua seda ise, ning esialgu vähemalt väikese näituse jagu.” Niisiis antiik, mitte eesti rahvakunst.

Peamised inspiratsiooniallikad näivad Präätsil olevat Vana-Kreeka vaasid ja vaasimaal. Präätsi vaasid on kasutamiseks kõlbmatud, kuna nad on peaaegu tasapinnalised. Antiikse vaasimaali motiive kohtab, kuid need on tehtud Präätsi interpretatsiooni kaudu. Ta otsib kontakti antiigi ja moodsa kunsti vahel – siit ka maalidesse pikitud moodsa kunsti klassikute kuulsate piltide motiive.

Ainulaadne tehnika

Rait Präätsi tööde tehnoloogiline külg on väga keeruline – seda võib seletada ainult kunstnik ise ja mõistmiseks peab protsessi ise nägema. Kunstnik maalib klaasile, siis tuleb vorm, mis läheb kõrgel temperatuuril sulatus­ahju. Tulemus on imetlus­väärne. Prääts ise ütleb küll, et ta pole jalgratast leiutanud, kuid see on fakt, et ta on välja mõelnud nippe, mida ta pole kusagil seni näinud.

Samal ajal pole siin eriti palju juhuslikkust, sest kunstnik hoiab protsessi kontrolli all. Kuid juhust ei saa ka välistada, sest ega Prääts saa ju pead ahju panna, et seal toimuvat kontrollida.

Palju seda ehedat antiiki meil üldse on? Ei maksa lasta end eksitada kunstipoodide nimedest, mis sisaldavad sõna „antiik”. Prääts toob meile antiigi hõngu omal moel, ja see on veenev.

Näitus

Rait Prääts

„Antiiki on kõikjal”

Tallinnas galeriis Hop

23. märtsini


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 0 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Mesinikuõpilased suruti ninapidi tarru
Aimar Lauge (paremal) on taru laiali tõstnud, et õppurid asjast õige pildi saaks, ning huvi neil selleks jätkub.
Ühtegi ametit pole mõtet õppida eemalt, arvasid mesinikuks õppijad, sättisid end sumiseva musta pilve sisse ning ajasid ninad-näpud tarru.
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-60%
48,- €
Särav naeratus! Hammaste fotovalgendamine -60%
Vaata
Meeleolukas suvine jahisõit Pärnu lahel jaht Lindal -52%


M-kindlustus
SMS laen